EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006R0318

Nõukogu määrus (EÜ) nr 318/2006, 20. veebruar 2006 , suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta

ELT L 58, 28.2.2006, p. 1–31 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/09/2008; kehtetuks tunnistatud 32007R1234

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/318/oj

28.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 318/2006,

20. veebruar 2006,

suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 36 ja artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust. (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Põllumajandustoodete ühisturu toimimise ja arenguga peab kaasnema sellise ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamine, mis sisaldab eelkõige põllumajandusturgude ühist korraldust, mille vorm võib olla tooteti erinev.

(2)

Ühenduse suhkruturg põhineb põhimõtetel, mida teiste turgude ühises korralduses on varem oluliselt reformitud. Selleks et täita asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärke ning eriti stabiliseerida turge ja tagada suhkrusektoris tegutsevale põllumajanduses hõivatud rahvastikuosale rahuldav elatustase, on vaja põhjalikult läbi vaadata suhkrusektori turgude ühine korraldus.

(3)

Võttes arvesse kõnealuseid arenguid, tuleks nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (3) kehtetuks tunnistada ning asendada uue määrusega.

(4)

Võrdlushinnad tuleb määrata kindlaks valge suhkru ja toorsuhkru standardkvaliteedi kohta. Sellised standardkvaliteedid peaksid vastama ühenduses toodetud suhkru tüüpilisele keskmisele kvaliteedile ja need tuleks kindlaks määrata suhkrukaubanduses kasutatavate kriteeriumide alusel. Standardkvaliteete peaks samuti olema võimalik uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse eelkõige turunõudeid ja analüüsimeetodite arengut.

(5)

Selleks et saada usaldusväärset teavet hindade kohta ühenduse suhkruturgudel, tuleks luua hinnaaruandluse süsteem, mille põhjal tuleks kindlaks määrata valge suhkru turuhinna tasemed.

(6)

Selleks et tagada ühenduse suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajatele rahuldav elatustase, tuleks kindlaks määrata kvoodikohase ja standardkvaliteedile vastava suhkrupeedi miinimumhind ning määratleda kõnealune standardkvaliteet.

(7)

Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on vaja erivahendeid. Seetõttu tuleks kehtestada standardeeskirjad suhkrupeedi ostjate ja müüjate vaheliste lepinguliste suhete reguleerimiseks. Erinevad looduslikud, majanduslikud ja tehnilised tingimused muudavad raskeks suhkrupeedi ostutingimuste ühtlustamise ühenduses. Suhkrupeedikasvatajate ühenduste ning suhkruettevõtjate ühenduste vahel on juba sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped. Raameeskirjadega tuleks seepärast määratleda üksnes suhkrupeedikasvatajatelt ja suhkrutootjatelt nõutavad miinimumtagatised, et kindlustada suhkruturu nõuetekohane toimimine, ja teatud eeskirjadest erandite tegemine peaks olema võimalik majandusharusiseste kokkulepetega.

(8)

Põhjused, mille tõttu ühendus on võtnud vastu suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmiskvoodisüsteemi, püsivad edasi. Ühenduses ja rahvusvahelisel tasandil toimunud arengute tõttu on vaja tootmissüsteemi siiski kohandada, et näha ette uus kord ja uued kvootide vähendamised. Sarnaselt eelmise kvoodisüsteemiga peaks liikmesriik eraldama kvoote tema territooriumil asutatud ettevõtjatele. Suhkrusektori turgude uus ühine korraldus peaks säilitama kvootide õigusliku seisundi, kuna vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale on kvoodisüsteem suhkrusektori turu reguleerimise mehhanism, mille eesmärk on tagada üldistes huvides olevate eesmärkide saavutamine.

(9)

Arvestades Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaekogu ja Euroopa Liidu suhkru ekspordisubsiidiumide apellatsioonikoja hiljutisi ekspordisubsiidiume käsitlevaid otsuseid ning tagamaks ühenduse ettevõtjatele tõrgeteta üleminek endiselt kvoodisüsteemilt praegusele süsteemile, peaks turustusaastal 2006/2007 olema võimalik eraldada suhkruettevõtjatele lisakvoot tingimustel, milles võetakse arvesse C-suhkru väiksemat väärtust.

(10)

Selleks et tasakaalustada suhkruhindade languse mõju isoglükoosile ja vältida teatavat laadi isoglükoosi tootmise karistamist, tuleks eraldada lisakvoodid praegustele isoglükoosikvoodi kasutajatele. Lisaks tuleks suhkru lisakvoodi andmiseks ettenähtud tingimustel teha kättesaadavaks lisakvoodid mõnede liikmesriikide magusainete sektoris kohanduste tegemiseks.

(11)

Ühenduse suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi toodangu piisava vähendamise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus kohandada kvoote püsivale tasemele pärast ümberkorraldusfondi tegevuse lõppemist aastal 2010.

(12)

Lähtudes vajadusest lubada riigisisest paindlikkust töötlevas tööstuses ning suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatuses tehtavate struktuuriliste kohanduste osas kvootide kohaldamise ajal, tuleks liikmesriikidel lubada teatavas ulatuses muuta ettevõtjatele kehtestatud kvoote, samal ajal mitte piirates nõukogu 20. veebruar 2006 määrusega (EÜ) nr 320/2006 (millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses) (4) loodud ümberkorraldusfondi kui vahendi toimimist.

(13)

Suhkrukvoote eraldatakse või vähendatakse pärast ettevõtjate ühinemist või võõrandamist või pärast vabriku võõrandamist või rendileandmist. Tuleks kehtestada tingimused kõnealuste ettevõtjate kvootide kohandamiseks liikmesriikide poolt, tagades samal ajal, et suhkruettevõtjate kvootide muutused ei kahjustaks asjaomaste suhkrupeedikasvatajate ega suhkrurookasvatajate huve.

(14)

Kuna ettevõtjatele määratud tootmiskvootidega saab tagada suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajatele ühenduse hindade maksmise ja toodangu turustusvõimaluse, tuleks tootmispiirkondades kvootide ülekandmisel võtta arvesse kõigi asjaomaste osapoolte ning eelkõige suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huve.

(15)

Selleks et suurendada suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi turustusvõimalusi ühenduse siseturul, tuleks anda võimalus pidada suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit, mida kasutatakse teatavate toodete, näiteks kemikaalide, farmaatsiatoodete, alkoholi või rummi valmistamiseks ühenduses, kvoodiväliseks toodanguks tingimustel, mis tuleb sätestada.

(16)

Osa kvoodivälisest toodangust tuleks kasutada selleks, et tagada äärepoolseimate piirkondade piisav varustamine, või eksportida see vastavalt ühenduse kohustustele WTOs.

(17)

Juhuks, kui suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi toodang ületab kvoote, peaks olema võimalik kehtestada mehhanism ülemäärase suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ülekandmiseks järgneva turustusaasta kvoodikohasesse toodangusse, et vältida olukorda, kus suhkru ülejääk kahjustab suhkruturgu.

(18)

On olemas teatavad mehhanismid kvoodivälise toodangu jaoks. Juhul kui teatavate koguste puhul ei ole kohaldatavad tingimused täidetud, tuleks kehtestada maks ülejäägilt, et vältida selliste turusituatsiooni kahjustavate koguste kuhjumist.

(19)

Tuleks seada sisse tootmismaks, et katta suhkrusektori turgude ühise korraldusega seotud kulusid.

(20)

Suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi tootmisega tegelevate käitajate toodangu tulemuslikuks kontrollimiseks tuleks luua käitajate tunnustamise süsteem ning edastada asjaomastele liikmesriikidele nende toodanguga seotud üksikasjalik teave.

(21)

Tuleks säilitada ajutine ja piiratud sekkumiskokkuostu süsteem, et tagada turu stabiilsus juhtudel, kui antud turustusaasta turuhinnad langevad järgmiseks turustusaastaks kindlaks määratud võrdlushinnast allapoole.

(22)

Tuleks võtta kasutusele komisjoni hallatavad uued turuvahendid. Esiteks, juhul kui turuhinnad langevad allapoole valge suhkru võrdlushinda, peaks käitajatel vastavalt komisjoni poolt määratavatele tingimustele olema võimalik kasutada eraladustamiskava. Teiseks, et säilitada tasakaalu suhkruturgudel võrdlushinna lähedasel tasemel, peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu otsus kõrvaldada suhkur turult nii kauaks, kuni tasakaal turul taastub.

(23)

Ühenduse ühtse suhkruturu loomine hõlmab kaubandussüsteemi sisseseadmist ühenduse välispiiril. See kaubandussüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ja eksporditoetusi ning peaks põhimõtteliselt stabiliseerima ühenduse turgu. Kaubandussüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel.

(24)

Selleks et jälgida mahtusid suhkrukaubanduses kolmandate riikidega, tuleks sätestada impordi- ja ekspordilitsentside süsteem koos tagatise esitamisega, mis garanteerib, et tehingud, mille kohta need litsentsid on väljastatud, ka tegelikult sooritatakse.

(25)

Kirjeldatud kaubanduskorra nõuetekohase funktsioneerimise tagamiseks peab olema sätestatud, kuidas seestöötlemise korda reguleerida või see ära keelata, kui olukord turul seda nõuab.

(26)

Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril. Erandlikel asjaoludel võib siseturu- ja tollimaksumehhanism osutuda ebapiisavaks. Selleks et mitte jätta ühenduse turgu kaitseta sellest tingitud häirete vastu, peaks ühendus saama võtta viivitamata kõiki vajalikke meetmeid. Kõnealused meetmed peaksid olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

(27)

Enamasti on WTO kokkulepete alusel põllumajandustoodetele kohaldatavad tollimaksud sätestatud ühises tollitariifistikus. Mõne käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva toote puhul muudab lisamehhanismide rakendamine vajalikuks võimaldada erandeid.

(28)

Selleks et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate põllumajandustoodete impordist, tuleks selliste toodete impordi puhul kohaldada täiendavat tollimaksu, juhul kui teatavad tingimused on täidetud.

(29)

Teatavatel tingimustel on asjakohane volitada komisjoni avama ja haldama tariifikvoote, mis tulenevad kooskõlas asutamislepinguga sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest või mõnest muust nõukogu aktist.

(30)

Ühendusel on mitu turule sooduspääsu käsitlevat kokkulepet kolmandate riikidega ja seoses sellega on neil riikidel võimalik roosuhkrut ühendusse eksportida soodsatel tingimustel. Seetõttu on vaja hinnata, kui palju rafineerimistehased rafineerimiseks suhkrut vajavad, ning väljastada teatavatel tingimustel impordilitsentse imporditud toor-roosuhkrut märkimisväärsetes kogustes kasutavatele spetsialiseerunud kasutajatele, kelleks peetakse ühenduse täiskoormusega rafineerimistehaseid.

(31)

Sätted, millega kolmandatesse riikidesse eksportimisel määratakse ühenduse ja maailmaturu hindade erinevusel põhinev eksporditoetused, mis jäävad EÜ poolt WTOs võetud kohustuste piiridesse, peaksid tagama ühenduse osalemise rahvusvahelises suhkrukaubanduses. Subsideeritud ekspordi suhtes tuleks rakendada koguselisi ja eelarvelisi piiranguid.

(32)

Väärtuspiirangute järgimine tuleks tagada eksporditoetuste kindlaksmääramise ajal, kontrollides makseid Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi käsitlevate eeskirjade alusel. Järelevalvet võib hõlbustada eksporditoetuste kohustuslik ette kindlaksmääramine, lubades diferentseeritud toetuste puhul võimalust muuta ettenähtud sihtkohta geograafilises piirkonnas, mille suhtes kehtib seesama toetuse määr. Sihtkoha muutmise korral tuleks maksta tegeliku sihtkoha suhtes kohaldatavat toetust, mis ei või olla suurem kui alguses ettenähtud sihtkoha suhtes kohaldatav summa.

(33)

Kogusepiirangute järgimise tagamine eeldab usaldusväärse ja tõhusa järelevalvesüsteemi loomist. Selleks tuleks eksporditoetuse andmiseks nõuda ekspordilitsentsi. Eksporditoetust tuleks anda kasutatavate piirnormide ulatuses vastavalt iga kõnealuse toote konkreetsele olukorrale. Sellest reeglist võib erandeid lubada üksnes asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud toodete puhul, mille suhtes kogusepiirangud ei kehti. Tuleks sätestada erandid halduseeskirjadest rangest järgimisest, kui eksporditoetustega kaetud eksport ei ületa tõenäoliselt ettenähtud koguseid.

(34)

Riikliku abi andmine kahjustaks ühistel hindadel põhineva ühtse turu nõuetekohast toimimist. Seetõttu tuleks kõnealuse ühise turukorraldusega hõlmatud toodete suhtes kohaldada asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid. Selleks et leevendada teatavates olukordades suhkrusektori reformi arvatavat mõju, tuleks lubada teatava riigiabi andmist.

(35)

Nendes liikmesriikides, kelle suhkrukvoot märkimisväärselt väheneb, seisavad suhkrupeeditootjate ees eriti rasked kohandamisprobleemid. Sellistel juhtudel ei ole suhkrupeedikasvatajatele antav ühenduse üleminekutoetus piisav suhkrupeedikasvatajate probleemide täielikuks lahendamiseks. Seetõttu tuleks nendel liikmesriikidel, kelle suhkrukvooti on vähendatud rohkem kui 50 %, lubada anda suhkrupeedikasvatajatele riigiabi ühenduse üleminekutoetuse kohaldamise perioodil. Selleks et ära hoida liikmesriikide poolt riigiabi andmist suuremas kui suhkrupeedikasvatajate vajadustele vastavas summas, peaks asjaomase riigiabi kogusumma heaks kiitma komisjon, välja arvatud Itaalia puhul, kus kõige tootlikuma suhkrupeedikasvataja puhul on hinnanguline maksimaalne turutingimustega kohandamise vajadus reformijärgselt 11 EUR ühe tonni toodetud suhkrupeedi kohta. Lisaks sellele tuleks eeldatavate Itaalias tekkivate eriprobleemide tõttu sätestada kord, mis võimaldaks suhkrupeedikasvatajatel saada otsest või kaudset riigiabi.

(36)

Soomes sõltub suhkrupeedikasvatus erilistest geograafilistest ja kliimatingimustest, mis mõjutavad suhkrupeedikasvatust ebasoodsalt lisaks suhkrureformi üldistele mõjudele. Seetõttu tuleks ette näha sätted, mis lubaksid sellel liikmesriigil anda oma suhkrupeedikasvatajatele püsivat riigiabi piisavas summas.

(37)

On asjakohane sätestada meetmed, mida võetakse juhul, kui märkimisväärne hindade tõus või langus häirib või ohustab häirida ühenduse turgu. Need meetmed võivad hõlmata vajalikuks ajavahemikuks kvoodi avamist alandatud tariifiga toimuvaks suhkru impordiks maailmaturult.

(38)

Kuna ühine suhkruturg areneb pidevalt, peavad liikmesriigid ja komisjon üksteist vastastikku teavitama asjakohastest arengutest.

(39)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999 otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5)

(40)

Komisjon peaks olema volitatud võtma vajalikke meetmeid, et lahendada eriomaseid praktilisi küsimusi eriolukorras.

(41)

Ühenduse äärepoolseimate piirkondade suhkrutootmisele iseloomulikud jooned eristavad sealset suhkrutootmist ülejäänud ühenduses toimuvast suhkrutootmisest. Seega tuleks anda sellele sektorile rahalist toetust, eraldades nimetatud piirkondade põllumajandustootjatele vahendid pärast seda, kui on jõustunud kohalikku tootmist stimuleerivad toetusprogrammid, mille liikmesriigid koostavad vastavalt nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 247/2006, millega nähakse ette põllumajanduse erimeetmed Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades (6) Samal põhjusel tuleks lubada Prantsusmaal anda oma äärepoolseimatele piirkondadele kindlasummalist riigiabi.

(42)

Käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste täitmisest liikmesriikidele tekkinud kulutused peaks rahastama ühendus vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (7) ning alates 1. jaanuarist 2007 vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta.

(43)

Üleminek määruses (EÜ) nr 1260/2001 sätestatud korralt käesolevas määruses sätestatud korrale ja üleminek turustusaasta 2005/2006 turuolukorralt turustusaasta 2006/2007 turuolukorrale ning määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 13 osutatud C-suhkruga seotud meetmete vastavuse tagamine ühenduse rahvusvaheliste kohustustega võivad tekitada probleeme, mida käesolevas määruses ei käsitleta. Selliste probleemidega tegelemiseks tuleks komisjonile anda võimalus võtta üleminekumeetmeid,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega ette nähtud suhkrusektori turgude ühine korraldus hõlmab järgmisi tooteid:

CN Kood

Kauba kirjeldus

a)

1212 91

suhkrupeet

1212 99 20

suhkruroog

b)

1701

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul

c)

1702 20

vahtrasuhkur ja vahtrasiirup

1702 60 95 ja 1702 90 99

Muud suhkrud tahkel kujul ja suhkrusiirupid, lõhna- ja maitseaineteta ja värvilisanditeta, v.a laktoos, glükoos, maltodekstriin ja isoglükoos

1702 90 60

tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata

1702 90 71

karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist

2106 90 59

lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid, v.a isoglükoosi-, laktoosi-, glükoosi- ja maltodekstriinisiirupid

d)

1702 30 10

1702 40 10

1702 60 10

1702 90 30

Isoglükoos

e)

1702 60 80

1702 90 80

Inuliinisiirup

f)

1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel

g)

2106 90 30

lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga isoglükoosisiirupid

h)

2303 20

suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid ja muud suhkrutootmisjäätmed

2.   Lõikes 1 loetletud toodete turustusaasta algab 1. oktoobril ning lõpeb järgneva aasta 30. septembril.

Turustusaasta 2006/2007 algab 1. juulil 2006 ja lõpeb 30. septembril 2007.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

valge suhkur — suhkur, mis ei sisalda maitse-, värvaine- ega muid lisandeid ja mille sahharoosisisaldus kuivaines polarimeetri näidu järgi on vähemalt 99,5 %;

2)

toorsuhkur — suhkur, mis ei sisalda maitse-, värvaine- ega muid lisandeid ja mille sahharoosisisaldus kuivaines polarimeetri näidu järgi on alla 99,5 %;

3)

isoglükoos — toode, mis on saadud glükoosist või selle polümeeridest ja mille fruktoosisisaldus kuivaines on vähemalt 10 %;

4)

inuliinisiirup — esmatoode, mis on saadud inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsi teel ja mille fruktoosisisaldus kuivaines vabal kujul või sahharoosina on vähemalt 10 % ning mida väljendatakse suhkru/isoglükoosi ekvivalendina. Et vältida turustamispiiranguid nendele toodetele, millel on kiudainest inuliinist tulenev madal magustamisvõime ja millele ei ole määratud insuliinisiirupi kvooti, tuleks seda mõistet muuta vastavalt artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusele.

5)

kvoodikohane suhkur, kvoodikohane isoglükoos ja kvoodikohane inuliinisiirup — suhkru-, isoglükoosi- või inuliinisiirupi mis tahes kogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal asjaomase ettevõtja kvoodi piires;

6)

tööstuslik suhkur — suhkru mis tahes kogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal üle punktis 5 osutatud koguse ja mis on mõeldud artikli 13 lõikes 2 osutatud toodete tööstuslikuks tootmiseks;

7)

tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup — isoglükoosi või inuliinisiirupi mis tahes kogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal ja mis on mõeldud artikli 13 lõikes 2 osutatud toodete tööstuslikuks tootmiseks;

8)

suhkru ülejääk, isoglükoosi ülejääk ja inuliinisiirupi ülejääk — suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi mis tahes kogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal üle punktides 5, 6 ja 7 osutatud koguste;

9)

kvoodikohane suhkrupeet — kvoodikohaseks suhkruks töödeldud suhkrupeet;

10)

tarneleping — müüja ja ettevõtja vahel sõlmitud leping suhkrupeedi tarnimise kohta suhkru tootmiseks;

11)

majandusharusisene kokkulepe

a)

ühenduse tasandil enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt grupi siseriiklike ettevõtjate organisatsioonide ja teiselt poolt grupi siseriiklike müüjaorganisatsioonide vahel või

b)

enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt kõnealuse liikmesriigi poolt tunnustatud ettevõtjate või ettevõtjate organisatsiooni ja teiselt poolt kõnealuse liikmesriigi poolt tunnustatud müüjaorganisatsiooni vahel või

c)

punktides a ja b osutatud kokkuleppe puudumisel äriühinguid ja ühistuid käsitlevad õigusaktid, kui need reguleerivad suhkrupeedi tarnet suhkrut tootva äriühingu osanike või liikmete või ühistu liikmete poolt, või

d)

punktides a ja b osutatud kokkuleppe puudumisel kord, mis kehtis enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist, tingimusel et müüjad, kes nimetatud korda tunnustavad, tarnivad vähemalt 60 % kogu ettevõtjate poolt ostetavast suhkrupeedist suhkru tootmiseks ühes või mitmes tehases;

12)

AKV/India suhkur — CN-koodi 1701 alla kuuluv ja VI lisas loetletud riikidest pärit suhkur, mida imporditakse ühendusse:

AKV-EÜ partnerluslepingu V lisa protokolli nr 3

või

Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitleva kokkuleppe alusel; (8)

13)

täiskoormusega rafineerimistehas — tootmisüksus:

mille ainsaks tegevuseks on imporditud toor-roosuhkru rafineerimine,

või

mis rafineeris turustusaastal 2004/2005 vähemalt 15 000 tonni imporditud toor-roosuhkrut.

II JAOTIS

SISETURG

I PEATÜKK

Hinnad

Artikkel 3

Võrdlushinnad

1.   Valge suhkru võrdlushind on järgmine:

a)

631,9 EUR tonni kohta turustusaastatel 2006/2007 ja 2007/2008;

b)

541,5 EUR tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

c)

404,4 EUR tonni kohta turustusaastal 2009/2010.

2.   Toorsuhkru võrdlushind on järgmine:

a)

496,8 EUR tonni kohta turustusaastatel 2006/2007 ja 2007/2008;

b)

448,8 EUR tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

c)

335,2 EUR tonni kohta turustusaastal 2009/2010.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud võrdlushinnad kehtivad otse tehasest toodud pakkimata suhkru puhul. Kõnealused hinnad kehtivad I lisas kirjeldatud standardkvaliteediga valge suhkru ja toorsuhkru puhul.

Artikkel 4

Hinnaaruandlus

Komisjon loob teabesüsteemi suhkruturu hindade kohta, sealhulgas suhkruturu hinnatasemete avaldamise süsteemi.

Süsteem põhineb valget suhkrut tootvate ettevõtjate või teiste suhkrukaubanduses tegevate käitajate esitatud teabel. See teave on konfidentsiaalne. Komisjon tagab, et avaldatud teave ei võimaldaks kindlaks teha üksikute ettevõtjate ega käitajate hindasid.

Artikkel 5

Suhkrupeedi miinimumhind

1.   Kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind on järgmine:

a)

32,86 EUR tonni kohta turustusaastal 2006/2007;

b)

29,78 EUR tonni kohta turustusaastal 2007/2008;

c)

27,83 EUR tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

d)

26,29 EUR tonni kohta alates turustusaastast 2009/2010.

2.   Lõikes 1 nimetatud miinimumhinda kohaldatakse I lisas kirjeldatud standardkvaliteediga suhkrupeedi puhul.

3.   Suhkruettevõtjad, kes ostavad suhkruks töötlemiseks kõlblikku ja kvoodikohaseks suhkruks töötlemiseks mõeldud kvoodikohast suhkrupeeti, peavad maksma vähemalt miinimumhinna, mida on korrigeeritud hinnatõusude ja -langustega, võimaldamaks kõrvalekaldeid standardkvaliteedist.

4.   Suhkrupeedikoguste puhul, mis vastavad neile tööstusliku suhkru või suhkru ülejäägi kogustele, mille suhtes kehtib artiklis 15 sätestatud ülejäägimaks, korrigeerib asjaomane suhkruettevõtja ostuhinda nii, et see on vähemalt võrdne kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinnaga.

Artikkel 6

Mitme kutseala vahelised kokkulepped

1.   Majandusharusisesed kokkulepped ning tarnelepingud peavad vastama lõikele 3 ja II lisas sätestatud ostutingimustele, eelkõige suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste osas.

2.   Suhkrupeedi ja suhkruroo ostutingimusi reguleerivad ühenduse vastava tooraine kasvatajate ja ühenduse suhkruettevõtjate vahel sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped.

3.   Tarnelepingutes eristatakse suhkrupeeti selle alusel, kas sellest suhkrupeedist valmistatavad suhkrukogused on:

kvoodikohased,

kvoodivälised.

4.   Kõik suhkruettevõtjad edastavad liikmesriigile, kus suhkur toodetakse, järgmise teabe:

a)

lõike 3 esimeses taandes nimetatud suhkrupeedikogused, mille kohta on sõlmitud külvieelsed tarnelepingud, ja suhkrusisalduse, millel lepingud põhinevad;

b)

vastava hinnangulise saagise.

Liikmesriigid võivad nõuda lisateavet.

5.   Suhkruettevõtjad, kes ei ole sõlminud külvieelset tarnelepingut, millega määratakse kindlaks kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind nende kvoodikohasele suhkrule vastava suhkrupeedikoguse kohta, peavad maksma vähemalt kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinna suhkru tootmiseks ette nähtud kogu suhkrupeedi eest.

6.   Sõltuvalt asjaomase liikmesriigi heakskiidust võivad majandusharusisesed kokkulepped kalduda kõrvale lõigetest 3 ja 4.

7.   Juhul kui majandusharusiseseid kokkuleppeid ei ole sõlmitud, võtab asjaomane liikmesriik ette vajalikud käesoleva määruse kohased sammud, kaitsmaks asjaomaste osapoolte huvisid.

2. PEATÜKK

Kvoodikohane toodang

Artikkel 7

Kvootide määramine

1.   Suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmise kohta kehtivad kvoodid riiklikul või piirkondlikul tasandil on määratud kindlaks III lisas.

2.   Liikmesriigid määravad kvoodi igale suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi tootmisega tegelevale ettevõtjale, kes on asutatud nende territooriumil ning on vastavalt artiklile 17 tunnustatud.

Kõikide ettevõtjate jaoks on määratud kvoot võrdne määruse (EÜ) nr 1260/2001 kohase A- ja B-kvoodi summaga, mis määrati ettevõtjatele turustusaastaks 2005/2006.

3.   Juhul kui kvoot määratakse suhkruettevõtjale, kellel on rohkem kui üks tootmisüksus, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et piisavalt arvestada suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huvidega.

Artikkel 8

Suhkru lisakvoot

1.   Iga suhkruettevõtja võib hiljemalt 30. septembriks 2007 taotleda sellelt liikmesriigilt, kus ta on asutatud, suhkru lisakvoodi määramist.

Liikmesriikide maksimaalsed suhkru lisakvoodid on kindlaks määratud IV lisa I punktis.

2.   Liikmesriik määrab vastuvõetavad kogused nende taotluste alusel ning lähtudes objektiivsetest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumitest. Juhul kui nende lisakoguste taotluste summa ületab olemasoleva riikliku koguse, näeb asjaomane liikmesriik ette vastuvõetavate koguste proportsionaalse vähendamise. Järelejäänud kogused moodustavad asjaomastele ettevõtjatele määratava lisakvoodi.

3.   Kooskõlas lõigetega 1 ja 2 ettevõtjatele määratud lisakvoodid maksustatakse ühekordse summaga, mille suurus on 730 EUR. Maksu kogutakse määratud lisakvoodi tonni kohta.

4.   Liikmesriik kehtestab lõike 3 kohaselt ühekordselt makstava kogusumma oma territooriumil asuvatele ettevõtjatele, kellele on määratud lisakvoot.

Asjaomased suhkruettevõtjad maksavad ühekordselt makstava summa tähtpäevaks, mille määrab kindlaks liikmesriik. Tähtpäev on hiljemalt 28. veebruar 2008.

5.   Juhul kui suhkruettevõtja ei ole ühekordselt makstavat summat tasunud enne 28. veebruari 2008, siis lisakvoote asjaomasele suhkruettevõtjale määratuks ei loeta.

Artikkel 9

Isoglükoosi lisa- ja täiendav kvoot

1.   Turustusaastal 2006/2007 lisatakse 100 000 tonni suurune isoglükoosikvoot III lisas kindlaksmääratud isoglükoosikvoodile. Turustusaastal 2007/2008 ja turustusaastal 2008/2009 lisatakse täiendav 100 000 tonni suurune isoglükoosikvoot eelneva turustusaasta kvoodile.

Liikmesriigid määravad ettevõtjatele lisakvoodid proportsionaalselt isoglükoosikvootidega, mis on määratud kooskõlas artikli 7 lõikega 2.

2.   Itaalia, Leedu ja Rootsi võivad nende territooriumil asutatud ettevõtjate taotlusel määrata täiendava isoglükoosikvoodi ajavahemikul turustusaasta 2006/2007 kuni turustusaasta 2009/2010. Liikmesriikide maksimaalsed täiendavad kvoodid on kindlaks määratud IV lisa II punktis.

3.   Kooskõlas lõikega 2 ettevõtjatele määratud kvoodid maksustatakse ühekordselt makstava summaga, mille suurus on 730 EUR. Maksu kogutakse määratud täiendava kvoodi tonni kohta.

Artikkel 10

Kvootide haldamine

1.   Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras kohandatakse III lisas kehtestatud kvoote turustusaasta 2006/2007 jaoks hiljemalt 30. septembriks 2006 ning turustusaastate 2007/2008, 2008/2009, 2009/2010 ja 2010/2011 jaoks hiljemalt eelneva turustusaasta veebruarikuu lõpuks. Kõnealused kohandused tulenevad käesoleva määruse artiklite 8 ja 9, käesoleva artikli lõike 2, artiklite 14 ja 19 ning määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 kohaldamisest.

2.   Võttes arvesse määruses (EÜ) nr 320/2006 sätestatud ümberkorralduskava tulemusi, otsustab komisjon artikli 39 lõikes 2 osutatud korras hiljemalt 2010. aasta veebruari lõpuks, milline on vajaminev protsendimäär kehtivate suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikvootide vähendamiseks liikmesriigi või piirkonna kohta, pidades silmas turgude tasakaalustamatuse vältimist alates turustusaastast 2010/2011.

3.   Vastavalt sellele kohandavad liikmesriigid iga ettevõtja kvoodi.

Artikkel 11

Riigisiseste kvootide määramine

1.   Liikmesriigid võivad vähedada oma territooriumil asutatud ettevõtjale määratud suhkru- või isoglükoosikvooti:

kuni 25 % turustusaastateks 2006/2007 ja 2007/2008, austades ettevõtjate vabadust osaleda määrusega (EÜ) nr 320/2006 kehtestatud mehhanismides,

ning

kuni kui 10 % turustusaastaks 2008/2009 ja edaspidi.

2.   Liikmesriigid võivad kvoote ettevõtjate vahel üle kanda kooskõlas V lisas kehtestatud eeskirjadega ning võttes arvesse kõigi asjaomaste osapoolte, eriti suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huve.

3.   Vastavalt lõigetele 1 ja 2 vähendatud kogused määrab asjaomane liikmesriik ühele või mitmele ettevõtjale oma territooriumil, hoolimata sellest, kas neil on kehtivaid kvoote.

3. PEATÜKK

Kvoodiväline toodang

Artikkel 12

Reguleerimisala

Turustusaasta jooksul toodetud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit, mis ületab artiklis 7 nimetatud kvooti, võib:

a)

kasutada artiklis 13 nimetatud teatavate toodete töötlemiseks;

b)

kanda üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisse kooskõlas artikliga 14;

c)

kasutada eritarnekorra raames äärepoolseimates piirkondades kooskõlas määruse (EÜ) nr 247/2006 II jaotisega;

või

d)

eksportida artikli 39 lõikes 2 osutatud korras kindlaksmääratud kogusepiirangute ulatuses, järgides asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi.

Muude koguste suhtes kohaldatakse artiklis 15 osutatud ülejäägimaksu.

Artikkel 13

Tööstuslik suhkur

1.   Tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup säilitatakse ühe lõikes 2 nimetatud toote tootmiseks, kui:

a)

artikli 17 kohaselt tunnustatud tootja ja tunnustatud kasutaja on kauba kohta sõlminud tarnelepingu enne turustusaasta lõppu;

ja

b)

kaup on tarnitud kasutajale hiljemalt järgneva turustusaasta 30. novembriks.

2.   Komisjon koostab artikli 39 lõikes 2 osutatud korras nimekirja toodetest, mille tootmiseks kasutatakse tööstuslikku suhkrut, tööstuslikku isoglükoosi ja tööstuslikku inuliinisiirupit.

Nimekiri hõlmab eelkõige järgmist:

a)

bioetanool, alkohol, rumm, eluspärm ning võieteks kasutatavad ja Rinse Appelstroopiks töödeldavad siirupite kogused;

b)

teatavad suhkrut mittesisaldavad tööstustooted, mille töötlemisel kasutatakse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit;

c)

teatavad keemia- või farmaatsiatööstuse tooted, mis sisaldavad suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit.

3.   Artikli 1 lõike 1 punktides b–e loetletud toodetele võidakse anda tootmistoetust, juhul kui suhkru ülejääk või imporditud suhkur, isoglükoosi ülejääk või inuliinisiirupi ülejääk ei ole maailmaturuhinnaga kättesaadav käesoleva artikli lõike 2 punktides b ja c nimetatud toodete tootmiseks.

Tootmistoetus määratakse kindlaks, võttes arvesse eelkõige imporditud suhkru kasutamisest tingitud kulusid, mis ettevõtjatel tuleks kanda maailmaturult tarnimise korral, ning ühenduse turul olemasoleva suhkru ülejäägi hinda või võrdlushinda, juhul kui suhkru ülejääki ei ole.

Artikkel 14

Suhkru ülejäägi ülekandmine

1.   Iga ettevõtja võib otsustada kanda kogu oma toodang või osa toodangust, mis ületab ettevõtjale määratud suhkru-, isoglükoosi- või inuliinisiirupikvooti, üle järgmisesse turustusaastasse. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on kõnealune otsus lõplik.

2.   Ettevõtjad, kes võtavad vastu lõikes 1 nimetatud otsuse:

a)

teavitavad asjaomast liikmesriiki enne selle liikmesriigi poolt määratavat kuupäeva:

ülekantavatest roosuhkru kogustest ajavahemikul jooksva turustusaasta 1. veebruar kuni 30. juuni,

ülekantavatest suhkru või inuliinisiirupi muudest kogustest ajavahemikul jooksva turustusaasta 1. veebruar kuni 15. aprill;

b)

korraldavad asjaomaste koguste ladustamise omal kulul kuni jooksva turustusaasta lõpuni.

3.   Kui ettevõtja lõplik toodang asjaomasel turustusaastal oli väiksem kui lõike 1 kohase otsuse tegemise hetkel tehtud hinnang, võib ülekantavat kogust enne järgmise turustusaasta 31. oktoobrit tagasiulatuvalt muuta.

4.   Ülekantud kogused loetakse esimesteks järgmisel turustusaastal toodetud kvoodikohasteks kogusteks.

Artikkel 15

Ülejäägimaks

1.   Ülejäägimaksuga maksustatakse järgmised kogused:

a)

mis tahes turustusaasta vältel toodetud suhkru ülejääk, isoglükoosi ülejääk ja inuliinisiirupi ülejääk, välja arvatud kogused, mis on kantud üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisesse ning mis on ladustatud kooskõlas artikliga 14, või artikli 12 punktides c ja d nimetatud kogused;

b)

tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup, mille puhul ei ole määratud tähtajaks esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et see on töödeldud üheks artikli 13 lõikes 2 nimetatud toodetest;

c)

suhkur, isoglükoos ja inuliinisiirup, mis on kõrvaldatud turult kooskõlas artikliga 19 ja mille puhul ei ole täidetud artikli 19 lõikes 3 ette nähtud kohustusi.

2.   Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras kehtestatakse ülejäägimaks piisavalt kõrge, et vältida lõikes 1 osutatud koguste kuhjumist.

3.   Lõike 1 kohaselt tasutava ülejäägimaksu nõuab liikmesriik sisse oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt lõikes 1 nimetatud tootmiskogustele, mis on asjaomasel turustusaastal ettevõtjatele kehtestatud.

4. PEATÜKK

Turukorraldus

Artikkel 16

Tootmismaks

1.   Alates turustusaastast 2007/2008 maksustatakse suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit tootvate ettevõtjate valduses olevad suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikvoodid tootmismaksuga.

2.   Kvoodikohasele suhkrule ja kvoodikohasele inuliinisiirupile kehtestatakse tootmismaks 12 EUR tonni kohta. Isoglükoosile kehtestatav tootmismaks moodustab 50 % suhkrule kohaldatavast tootmismaksust.

3.   Lõike 1 kohaselt makstava tootmismaksu kogusumma kogub liikmesriik oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt asjaomase turustusaasta kvoodile.

Ettevõtjad sooritavad maksed hiljemalt asjaomase turustusaasta veebruari lõpuks.

4.   Ühenduse suhkru ja inuliinisiirupi tootmisega tegelevad ettevõtjad võivad taotleda, et suhkrupeedi või suhkruroo kasvatajad või siguritarnijad kannaksid kuni 50 % kõnealusest tootmismaksust.

Artikkel 17

Tunnustatud käitajad

1.   Taotluse korral annavad liikmesriigid tunnustuse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit tootvale ettevõtjalevõi ettevõtjale, kes neid tooteid töötleb artikli 13 lõikes 2 esitatud nimekirjas osutatud toodeteks, tingimusel et ettevõtja:

a)

tõendab oma professionaalset tootmisvõimsust;

b)

nõustub esitama mis tahes teavet ning lubama käesoleva määrusega seotud kontrollimist;

c)

ei ole andnud põhjust tunnustuse peatamiseks või tagasivõtmiseks.

2.   Tunnustatud ettevõtjad esitavad liikmesriigile, mille territooriumil suhkrupeedi ja suhkruroo koristamine ja rafineerimine aset leiab, järgmise teabe:

a)

suhkrupeedi või suhkruroo kogused, mille kohta on sõlmitud tarneleping, ning vastavad hinnangulised suhkrupeedi või suhkruroo saagi ning suhkru saagise hektari kohta;

b)

andmed suhkrupeedi, suhkruroo ja toorsuhkru esialgsete ja tegelike tarnete kohta ning suhkrutootmise ja suhkruvarude olukorra kohta;

c)

müüdud valge suhkru kogused ning vastavad hinnad ja tingimused.

Artikkel 18

Eraladustamine ja sekkumine

1.   Juhul kui ühenduse keskmine registreeritud hind on võrdlusperioodi jooksul võrdlushinnast madalam ning arvestades olukorda turul on tõenäoline, et see jääb sellele tasemele, võidakse ettevõtjatele, kellele on antud suhkrukvoot, anda toetust valge suhkru eraladustamiseks.

2.   Turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008, 2008/2009 ja 2009/2010 ostab iga suhkrut tootva liikmesriigi poolt määratud sekkumisamet ühenduses kokku kuni 600 000 tonni (väljendatuna valges suhkrus) talle pakutavat valget suhkrut või toorsuhkrut turustusaasta jooksul, tingimusel et:

asjaomane suhkur on toodetud kvoodi alusel ühenduses kasvatatud suhkrupeedist või suhkruroost;

kõnealuse suhkru kohta on müüja ja sekkumisameti vahel sõlmitud ladustamisleping.

Sekkumisametid ostavad suhkrut kokku hinnaga, mis moodustab 80 % artiklis 3 selleks turustusaastaks kehtestatud võrdlushinnast, mis järgneb turustusaastale, mille jooksul esitatakse pakkumine. Kui suhkru kvaliteet erineb selle suhkru standardkvaliteedist, millele on kehtestatud võrdlushind, siis suhkru hinda vastavalt kas tõstetakse või alandatakse.

3.   Sekkumisametid võivad suhkrut müüa üksnes hinnaga, mis on kõrgem selleks turustusaastaks kehtestatud võrdlushinnast, millal müük toimub.

Siiski võidakse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras otsustada, järgides samas asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi, et sekkumisametid:

a)

võivad müüa suhkrut hinnaga, mis on võrdne esimeses lõigus osutatud võrdlushinnaga või sellest madalam, kui kõnealune suhkur on ette nähtud:

kasutamiseks loomatoiduna

või

eksportimiseks kas ilma edasise töötlemiseta või pärast töötlemist asutamislepingu I lisas või käesoleva määruse VII lisas nimetatud toodeteks;

b)

peavad andma nende käes hoitava töötlemata suhkru ühenduse siseturul inimestele tarbimiseks või heategevusorganisatsioonidele, keda liikmesriik või komisjon (juhul kui liikmesriik ei ole organisatsiooni tunnustanud) on tunnustanud, hinnaga, mis on kehtivast võrdlushinnast madalam või tasuta jagamiseks konkreetsete hädaabioperatsioonide raames.

Artikkel 19

Suhkru kõrvaldamine

1.   Selleks et säilitada turu struktuurilist tasakaalu võrdlushinna lähedasel tasemel, võidakse turult kuni järgmise turustusaasta alguseni kõrvaldada kõigi liikmesriikide jaoks ühine protsendimäär kvoodikohast suhkrut, kvoodikohast isoglükoosi ja kvoodikohast inuliinisiirupit, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid ühenduse kohustusi.

Sellisel juhul vähendatakse asjaomasel turustusaastal käesoleva määruse artikli 29 lõikes 1 nimetatud traditsioonilist tarnevajadust importtoorsuhkru rafineerimiseks sama protsendimäära võrra.

2.   Lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise protsendimäär määratakse hiljemalt asjaomase turustusaasta 31. oktoobriks selle turustusaasta jooksul oodatavate turusuundumuste põhjal.

3.   Iga ettevõtja, kellele on määratud kvoot, ladustab kõrvaldamisperioodi vältel omaenda kulul suhkrukogused, mis vastavad asjaomase turustusaasta kvoodikohase toodangu suhtes kohaldatavale lõikes 1 osutatud protsendimäärale.

Turustusaasta jooksul kõrvaldatud suhkrukogused loetakse esimesteks järgmisel turustusaastal kvoodikohaselt toodetud kogusteks. Võttes arvesse eeldatavaid suhkruturu suundumusi, võidakse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras otsustada käsitada kogu kõrvaldatud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit või osa sellest jooksval ja/või järgneval turustusaastal:

suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ülejäägina, mida võib kasutada tööstusliku suhkru, tööstusliku isoglükoosi või tööstusliku inuliinisiirupina

või

täiendavaks kvoodikohaseks toodanguks, millest ühe osa võib reserveerida ekspordiks vastavalt asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevatele ühenduse kohustustele.

4.   Juhul kui ühenduse suhkruvarud on ebapiisavad, võidakse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras otsustada, et teatava koguse kõrvaldatud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit võib müüa ühenduse turul enne kõrvaldamisperioodi lõppu.

Artikkel 20

Ladustamine muude meetmete kohaselt

Ühe artiklites 14, 18 või 19 osutatud meetme kohaselt turustusaasta vältel ladustatud suhkrut on keelatud riiklikult või eraladustada ükskõik millise muu nimetatud sätte kohaselt.

III JAOTIS

KAUBAVAHETUS KOLMANDATE RIIKIDEGA

1. PEATÜKK

Üldised impordi- ja ekspordisätted

Artikkel 21

Koondnomenklatuur

Käesoleva määrusega hõlmatud toodete tariifijärgse klassifitseerimise suhtes kohaldatakse kaupade koondnomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirju ja selle kohaldamise erieeskirju. Käesoleva määruse kohaldamisest tulenev tariifinomenklatuur moodustab osa ühisest tollitariifistikust.

Artikkel 22

Üldpõhimõtted

Kui käesolevas määruses või vastavalt sellele vastuvõetud sätetes ei ole sätestatud teisiti, on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud:

a)

kehtestada mis tahes maksu, millel on tollimaksuga samaväärne mõju;

b)

kohaldada mis tahes koguselist piirangut või samaväärse mõjuga meedet.

Artikkel 23

Ekspordi- ja impordilitsentsid

1.   Artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete, välja arvatud punktis h nimetatud toodete importimisel ühendusse või eksportimisel ühendusest tuleb esitada impordi- või ekspordilitsents. Juhul kui teatava suhkruimpordi haldamisel ei nõuta litsentse, võib ette näha erandeid.

2.   Liikmesriigid annavad litsentsi igale taotlejale, sõltumata tema asutamiskohast ühenduses ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 28 ja 32 ning nõukogu 27. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 980/2005 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) (9) artikli 12 lõike 5 kohaldamiseks võetud meetmeid ning asutamislepingu artikli 133 või 300 alusel sõlmitud lepingute kohaldamist.

3.   Impordi- ja ekspordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses.

Litsentsid antakse välja tagatise esitamisel, mis garanteerib, et kõnealused tooted imporditakse või eksporditakse litsentsi kehtivusaja jooksul. Välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel, jäädakse tagatisest täielikult või osaliselt ilma, kui sellel perioodil ei ole importi ega eksporti toimunud või see on toimunud üksnes osaliselt.

4.   Litsentside kehtimise tingimused määratakse kindlaks artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 24

Seestöötlemise kord

Määral, mis on vajalik suhkrusektori turgude ühise korralduse ladusaks toimimiseks, võib artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete puhul seestöötlemise korra kasutamise täielikult või osaliselt keelata artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 25

Kaitsemeede

1.   Kui import või eksport põhjustab või võib põhjustada artikli 1 lõikes 1 nimetatud ühe või mitme toote turul ühenduses tõsiseid häireid, mis võivad ohustada asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamist, võib kaubanduses kohaldada ühenduste rahvusvahelistele kohustustele vastavaid asjakohaseid meetmeid, kuni sellised häired või häirete oht on lakanud.

2.   Juhul kui tekib lõikes 1 nimetatud olukord, võtab komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vastu otsuse vajalike meetmete kohta.

Juhul kui liikmesriik esitab komisjonile taotluse, võtab komisjon otsuse vastu kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist.

Liikmesriike teavitatakse sellistest meetmetest, mida tuleb viivitamata kohaldada.

3.   Lõike 2 kohase komisjoni otsuse meetmete kohta võib iga liikmesriik suunata nõukogule kolme tööpäeva jooksul pärast sellest teadasaamist. Nõukogu tuleb kokku viivitamata. Ühe kuu jooksul alates meetmete nõukogule suunamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega kõnealuseid meetmeid muuta või need kehtetuks tunnistada.

4.   WTO liikmesriikide suhtes kohaldatavaid meetmeid, mis on vastu võetud käesoleva artikli kohaselt, kohaldatakse siiski nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määruse (EÜ) nr 3285/94 (impordi ühiste eeskirjade kohta) (10) alusel.

2. PEATÜKK

Impordi suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 26

Imporditollimaksud

1.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete suhtes ühise tollitariifistiku imporditollimaksu määrasid.

2.   Olenemata lõikest 1, võib komisjon peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamise järgmiste toodete teatavate koguste suhtes, et tagada kolmandatest riikidest importimise teel ühenduse turu piisav varustamine:

CN-koodide 1701 11 10 ja 1701 12 10 alla kuuluva rafineerimiseks ettenähtud toorsuhkur,

CN-koodi 1703 alla kuuluv melass.

3.   Selleks et tagada artikli 13 lõikes 2 nimetatud toodete tootmiseks vajalikud varud, võib komisjon teatavate koguste puhul täielikult või osaliselt peatada CN-koodi 1701 alla kuuluva suhkru ja CN-koodide 1702 30 10, 1702 40 10, 1702 60 10 ja 1702 90 30 alla kuuluva isoglükoosi suhtes imporditollimaksu kohaldamise.

Artikkel 27

Impordikorraldus

1.   Selleks et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete impordist, kohaldatakse ühe või mitme sellise toote impordi suhtes ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksumäärade alusel täiendavat imporditollimaksu, kui vastavalt artikli 40 lõike 1 punktile e kindlaks määratud tingimused on täidetud, välja arvatud juhul, kui import usutavasti ei häiri ühenduse turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

2.   Impordi suhtes, mis on teostatud madalamal hinnatasemel kui see, mille ühendus on teatanud Maailma Kaubandusorganisatsioonile (“käivitushind”), võib kehtestada täiendava imporditollimaksu.

Impordihinnad, mida arvestatakse kõnealuse täiendava imporditollimaksu määramisel, määratakse kindlaks asjaomase kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel.

CIF-impordihindu kontrollitakse sel eesmärgil asjaomase toote tüüpiliste maailmaturu või ühenduse impordituru hindade alusel.

3.   Kui aastal, mil ilmneb või võib ilmneda lõikes 1 nimetatud kahjulik mõju, ületab impordimaht turulepääsu võimalustel põhineva taseme, mida määratletakse kolme eelneva aasta vastava omamaise tarbimise protsendimäärana (“käivituskogus”), võib samuti kehtestada täiendava imporditollimaksu.

Artikkel 28

Tariifikvoodid

1.   Artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete impordi tariifikvoodid, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest või mis tahes muust nõukogu aktist, avab ja neid haldab komisjon vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis võetakse vastu käesoleva määruse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

2.   Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste käitajate diskrimineerimist, kasutades mõnda järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:

a)

meetod, mis põhineb taotluste saabumise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel “kes ees, see mees”);

b)

meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel (“üheaegse läbivaatamise meetodit” kasutades);

c)

meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel (“vanade olijate/uute taotlejate meetodit” kasutades).

3.   Vastuvõetud haldusmeetodi puhul võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse turu tarnevajadusi ja selle turu tasakaalu kindlustamise vajadust.

Artikkel 29

Traditsiooniline tarnevajadus rafineerimiseks

1.   Olenemata artikli 19 lõikest 1, on kindlaksmääratud traditsiooniline tarnevajadus ühenduses suhkru rafineerimiseks 1 796 351 tonni igal turustusaastal väljendatuna valge suhkruna.

Turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 jaotatakse traditsiooniline tarnevajadus järgmiselt:

296 627 tonni Prantsusmaa jaoks;

291 633 tonni Portugali jaoks;

19 585 tonni Sloveenia jaoks;

59 925 tonni Soome jaoks;

1 128 581 tonni Ühendkuningriigi jaoks.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus osutatud traditsioonilist tarnevajadust suurendatakse järgmiselt:

a)

50 000 tonni võrra turustusaastal 2007/2008 ja 100 000 tonni võrra alates turustusaastast 2008/2009. Need kogused tehakse Itaaliale kättesaadavaks turustusaastatel 2007/2008 ja 2008/2009;

b)

30 000 tonni võrra alates turustusaastast 2006/2007 ja täiendavalt veel 35 000 tonni võrra alates sellest turustusaastast, mil suhkrukvooti on vähemalt 50 % vähendatud.

Esimese lõigu punktis b osutatud kogused on antud toor-roosuhkru kohta ja need reserveeritakse turustusaastateks 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 Portugali ainsa 2005. aastal töötava suhkrupeedi töötlemise tehase jaoks. Kõnealust töötlemistehast loetakse täiskoormusega rafineerimistehaseks.

3.   Rafineerimiseks ettenähtud suhkru impordilitsentse väljastatakse ainult täiskoormusega rafineerimistehastele, tingimusel et asjaomased kogused ei ületa koguseid, mida võib importida lõigeteses 1 ja 2 nimetatud traditsioonilise tarnevajaduse raames. Kõnealuseid litsentse võib üle kanda ainult täiskoormusega rafineerimistehaste vahel ning litsentside kehtivus lõpeb selle turustusaasta lõpul, milleks need on väljastatud.

Käesolevat lõiget kohaldatakse turustusaastate 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 ning iga järgneva turustusaasta esimese kolme kuu suhtes.

4.   Imporditollimaksude kohaldamine rafineerimiseks mõeldud roosuhkru suhtes, mis kuulub CN-koodi 1701 11 10 alla ja on pärit VI lisas loetletud riikidest, peatatakse lisakoguse suhtes, mida on vaja täiskoormusega rafineerimistehaste piisava varustatuse tagamiseks turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009.

Lisakogus määratakse kindlaks artikli 39 lõikes 2 osutatud korras, lähtudes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud traditsioonilise tarnevajaduse ja asjaomase turustusaasta rafineerimiseks mõeldud suhkru tarneprognoosi vahelisest tasakaalust. Turustusaasta jooksul võib seda tasakaalu artikli 39 lõikes 2 osutatud korras muuta, lähtudes ajaloolisest kindlaksmääratud hinnangust tarbimiseks mõeldud toorsuhkru kohta.

Artikkel 30

Garanteeritud hind

1.   AKV/India suhkru garanteeritud hind kehtib toorsuhkru ja valge suhkru impordi korral järgmistest riikidest:

a)

vähimarenenud riigid vastavalt määruse (EÜ) nr 980/2005 artiklites 12 ja 13 kehtestatud korrale;

b)

käesoleva määruse VI lisas loetletud riigid artikli 29 lõikes 4 osutatud lisakoguse puhul.

2.   Garanteeritud hinnaga suhkru impordilitsentside taotlustele tuleb lisada ekspordiriigi ametiasutuste väljastatud ekspordilitsents, mis tõendab suhkru vastavust asjakohaste kokkulepetega ettenähtud eeskirjadele.

Artikkel 31

Suhkruprotokollist tulenevad kohustused

Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras võib võtta meetmeid tagamaks, et AKV/India suhkur imporditakse ühendusse AKV-EÜ partnerluslepingu V lisa protokollis nr 3 ning Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitlevas lepingus sätestatud tingimustel. Kõnealused meetmed võivad kalduda kõrvale käesoleva määruse artiklist 29.

3. PEATÜKK

Ekspordi suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 32

Eksporditoetuste reguleerimisala

1.   Määral, mis on vajalik, et võimaldada artikli 1 lõike 1 punktides b ja c loetletud toodete eksporti ilma edasise töötlemiseta või VII lisas loetletud töödeldud toodete kujul, võttes aluseks suhkru noteeringud või hinnad maailmaturul, ning piirides, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest, võidakse nende noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

2.   Eksporditoetus võidakse ette näha artikli 1 lõike 1 punktides d ja g loetletud toodete jaoks, mida eksporditakse ilma edasise töötlemiseta või VII lisas loetletud töödeldud toodete kujul.

Sellisel juhul võetakse toetussumma kindlaksmääramisel iga tonni kuivaine kohta arvesse eelkõige:

a)

CN-koodi 1702 30 91 alla kuuluvate toodete ekspordi puhul kohaldatavat toetust,

b)

artikli 1 lõike 1 punktis c loetletud toodete ekspordi puhul kohaldatavat toetust,

c)

kavandatava ekspordi majanduslikke aspekte.

3.   I lisas määratletud standardkvaliteediga toorsuhkru eksporditoetused ei tohi ületada 92 % valgele suhkrule määratud toetusest. Seda piirangut ei kohaldata kristalliseerunud suhkrule määratavate eksporditoetuste puhul.

4.   VII lisas loetletud töödeldud toodete kujul eksporditavate toodete eksporditoetused ei või olla suuremad kui eksporditoetused samadele toodetele, mida eksporditakse töötlemata kujul.

Artikkel 33

Eksporditoetuse kindlaksmääramine

1.   Kogused, mida võib eksporditoetusega eksportida, määratakse meetodiga, mis:

a)

on kõige sobivam toote omaduste ja kõnealuse turusituatsiooni seisukohalt ning mis võimaldab olemasolevate vahendite kõige tulemuslikumat kasutamist, võttes arvesse ühenduse ekspordi tõhusust ja struktuuri, põhjustamata sealjuures asjaomaste käitajate diskrimineerimist, eelkõige suurte ja väikeste käitajate vahel;

b)

on käitajate jaoks halduslikult kõige vähem koormav, võttes arvesse haldusnõudeid.

2.   Eksporditoetused on kogu ühenduses ühesuurused. Need võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

Eksporditoetused määratakse kindlaks artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

Toetusi võidakse kindlaks määrata:

a)

korrapäraste ajavahemike järel;

b)

pakkumismenetluse kaudu toodetele, mille suhtes selline kord on varem ette nähtud.

Vajaduse korral võib komisjon korrapäraste ajavahemike järel kindlaksmääratud toetusi liikmesriigi taotlusel või omal algatusel muuta.

3.   Artikli 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ja edasise töötlemiseta eksporditavate toodete puhul antakse eksporditoetust üksnes taotluse ja ekspordilitsentsi esitamisel.

Artikli 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud edasise töötlemiseta eksporditavate toodete ekspordi suhtes kohaldatakse toetust, mis kehtis litsentsi taotlemise päeval, ja diferentseeritud toetuse korral kohaldatakse toetust, mis kehtib samal päeval:

a)

litsentsil osutatud sihtkoha puhul

või

b)

vajaduse korral tegeliku sihtkoha puhul, kui see erineb litsentsil näidatud sihtkohast; sel juhul ei tohi kohaldatav summa ületada litsentsil näidatud sihtkoha suhtes kehtivat summat.

4.   Artikli lõike 3 reguleerimisala võib laiendada ka kõnealustele toodetele, mida eksporditakse VII lisas loetletud töödeldud toodete kujul kooskõlas nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3448/93 (millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord) (11) artikli 16 lõikes 2 osutatud korraga. Üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu nimetatud korras.

Artikkel 34

Ekspordipiirangud

Asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevate koguseliste kohustuste järgimine tagatakse võrdlusperioodideks välja antud ekspordilitsentside alusel, mida kohaldatakse asjaomaste toodete suhtes.

Artikkel 35

Ekspordipiirangud

1.   Kui ühe või mitme artikli 1 lõikes 1 loetletud toote noteeringud või hinnad maailmaturul ulatuvad tasemeni, mis häirib või ähvardab häirida ühenduse turu varustatust, ja kui kõnealune olukord tõenäoliselt jätkub või halveneb, võib äärmise vajaduse korral võtta asjakohaseid meetmeid.

2.   Käesoleva artikli alusel võetud meetmete kohaldamisel võetakse arvesse kohustusi, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt sõlmitud lepingutest.

IV JAOTIS

ÜLD- ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 36

Riigiabi

1.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete tootmise ja nendega kauplemise, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud riigiabi suhtes asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

2.   Liikmesriigid, kes vähendavad oma suhkrukvooti rohkem kui 50 %, võivad anda ajutist riigiabi ajavahemikul, mil suhkrupeedikasvatajatele makstakse üleminekutoetust vastavalt nõukogu 20. veebruar 2006. aasta määruse (EÜ) nr 319/2006 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (12) peatüki 10f sätetele. Komisjon otsustab iga asjaomase liikmesriigi taotlusel kõnealuse meetme jaoks määratava riigiabi kogusumma.

Itaalia suhkrupeedikasvatajatele ja suhkrupeedi transpordiks antav esimeses lõigus osutatud ajutine abi ei tohi ületada 11 EUR ühe tonni suhkrupeedi kohta igal turustusaastal.

3.   Soome võib anda suhkrupeedikasvatajatele abi kuni 350 EUR hektari kohta igal turustusaastal.

4.   Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni 30 päeva jooksul pärast iga turustusaasta lõppu sellel turustusaastal tegelikult antud riigiabi suurusest.

Artikkel 37

Häireklausel

Kui ühenduse turul täheldatakse märkimisväärset hindade tõusu või langust ning:

kõik käesoleva määruse muudes artiklites sätestatud meetmed on võetud,

ja

olukord tõenäoliselt jätkuvalt häirib või võib jätkuvalt häirida turgu,

võib võtta vajalikke täiendavaid meetmeid.

Artikkel 38

Teabevahetus

Liikmesriigid ja komisjon annavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks ning artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodetega seotud kehtivate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalikku teavet.

Artikkel 39

Suhkruturu korralduskomitee

1.   Komisjoni abistab suhkruturu korralduskomitee, edaspidi “komitee”.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 40

Rakenduseeskirjad

1.   Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 39 lõikes 2 osutatud korras. Need hõlmavad eelkõige:

a)

üksikasjalikke eeskirju artiklite 3–6 kohaldamiseks, eelkõige eeskirju, mis käsitlevad hindade tõstmist ja alandamist, mida kohaldatakse artikli 3 lõikes 3 nimetatud võrdlushinnast ja artikli 5 lõikes 3 nimetatud miinimumhinnast kõrvalekaldumisel;

b)

üksikasjalikke eeskirju artiklite 7–10 kohaldamiseks;

c)

üksikasjalikke eeskirju artiklite 12, 13, 14 ja 15 kohaldamiseks, eelkõige tootmistoetuste saamise tingimusi, nimetatud toetuste summasid ja abikõlblikke koguseid;

d)

üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad artiklites 8, 9, 15 ja 16 osutatud summade kehtestamist ja nendest teatamist;

e)

üksikasjalikke eeskirju artiklite 26, 27 ja 28 kohaldamiseks. Kõnealused eeskirjad võivad eelkõige hõlmata järgmist:

i)

artikli 26 lõigetes 2 ja 3 nimetatud peatamist, mis võidakse määrata kindlaks pakkumismenetluse abil;

ii)

nende toodete täpset kindlaksmääramist, mille suhtes võib vastavalt artiklile 27 kohaldada täiendavat imporditollimaksu;

iii)

iga-aastasi kvoote vastavalt artikli 28 lõikele 1, mis on vajaduse korral sobivalt aasta lõikes etappideks jaotatud, ja kasutatavat haldusmeetodit, mis vajaduse korral sisaldab:

toote laadi, lähteriiki ja päritolu kinnitavaid tagatisi;

esimeses taandes nimetatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamist;

impordilitsentside väljaandmise tingimusi ja nende kehtivusaega;

f)

üksikasjalikke eeskirju artiklite 36 ja 38 kohaldamiseks;

g)

üksikasjalikke eeskirju III jaotise 3. peatüki sätete kohaldamiseks. Kõnealused eeskirjad võivad eelkõige hõlmata järgmist:

i)

üksikasjalikke eeskirju nende eksporditavate koguste ümberjaotamise kohta, mida ei ole eraldatud või kasutatud;

ii)

artiklis 35 osutatud asjakohaseid meetmeid.

2.   Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras võib lisaks vastu võtta:

a)

kriteeriume, mida kohaldavad suhkruettevõtjad, kui nad jaotavad suhkrupeedimüüjate vahel suhkrupeedi koguseid, mille kohta sõlmitakse artikli 6 lõikes 4 osutatud külvieelsed tarnelepingud;

b)

I ja II lisa muudatusi;

c)

erandeid artikli 14 lõikes 2 sätestatud kuupäevadest;

d)

üksikasjalikke eeskirju artiklite 16–19 kohaldamiseks, eelkõige:

i)

tunnustatud käitajate esitatavat lisateavet;

ii)

kriteeriume sanktsioonide ning käitajate tunnustamise peatamise ja lõpetamise kohta;

iii)

artikli 18 lõikes 1 sätestatud eraladustamiseks abi andmist ja abisummasid;

iv)

kvaliteeti ja kogust käsitlevaid miinimumnõudeid, kohaldatavat hindade tõstmist ja alandamist ning menetlusi ja nõudeid sekkumisametite poolt ülevõtmiseks artikli 18 lõikes 2 sätestatud sekkumiskokkuostu puhul;

v)

artikli 19 lõikes 1 osutatud kõrvaldatud kvoodikohase suhkru protsendimäära;

vi)

miinimumhinna maksmistingimusi, juhul kui kõrvaldatud suhkrut müüakse ühenduse turul artikli 19 lõike 4 kohaselt;

e)

eeskirju artikli 23 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamiseks;

f)

üksikasjalikke eeskirju artiklite 29 ja 30 kohaldamiseks ning eelkõige rahvusvaheliste lepingute täitmiseks:

i)

artikli 2 lõikes 11 esitatud mõiste muudatusi;

ii)

VI lisa muudatusi;

g)

meetmeid artikli 37 kohaldamiseks.

Artikkel 41

Määruse (EÜ) nr 247/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 247/2006 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõik:

“3.   Prantsusmaa võib anda Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade suhkrusektorile riiklikku abi kuni 60 miljonit eurot turustusaastaks 2005/2006 ja kuni 90 miljonit eurot turustusaastas alates turustusaastatest 2006/2007.

Käesolevas lõigus osutatud abi suhtes ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

Prantsusmaa teavitab komisjoni 30 päeva jooksul pärast iga turustusaasta lõppu tegelikult antud abisummadest.”

2)

Artikli 23 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Ühendus rahastab käesoleva määruse II ja III jaotises sätestatud meetmeid järgmiste iga-aastaste maksimumsummade piires:

(miljon eurot)

 

Eelarveaasta 2007

Eelarveaasta 2008

Eelarveaasta 2009

Alates eelarveaastast 2010

Prantsusmaa ülemeredepartemangud

126,6

133,5

140,3

143,9

Assoorid ja Madeira

77,9

78,0

78,1

78,2

Kanaari saared

127,3

127,3

127,3

127,3”

Artikkel 42

Erimeetmed

Eriolukorras vajalikke ja põhjendatud meetmeid võetakse praktiliste eriprobleemide lahendamiseks artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

Sellised meetmed võivad käesoleva määruse sätetest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

Artikkel 43

Finantssätted

Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisest tulenevate liikmesriikide kulutuste suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1258/1999 ning alates 1. jaanuarist 2007 määrust (EÜ) nr 1290/2005 ja selle rakendussätteid.

2. PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 44

Üleminekumeetmed

Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras võib võtta meetmeid, et:

a)

hõlbustada üleminekut turustusaasta 2005/2006 turuolukorralt turustusaasta 2006/2007 turuolukorrale, eelkõige vähendades kvoodikohaselt toodetud lubatud koguseid, ning üleminekut määruses (EÜ) nr 1260/2001 sätestatud eeskirjadelt käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjadele,

ning

b)

tagada määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 13 osutatud C-suhkruga seotud ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmine, vältides samal ajal mis tahes häireid ühenduse suhkruturul.

Artikkel 45

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1260/2001 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 46

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates turustusaastast 2006/2007. Artikleid 39, 40, 41 ja 44 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. II jaotist kohaldatakse kuni turustusaasta 2014/2015 lõpuni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. veebruar 2006.

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL


(1)  Arvamus on esitatud 19. jaanuaril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Arvamus on esitatud 26. oktoobril 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(4)  Vaata käesoleva ELT lehekülge 42.

(5)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6)  ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

(7)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1290/2005 (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

(8)  EÜT L 190, 23.7.1975, lk 36.

(9)  ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.

(10)  EÜT L 349, 31.12.1994, lk 53. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2200/2004 (ELT L 374, 22.12.2004, lk 1).

(11)  EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2580/2000 (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).

(12)  Vaata käesoleva ELT lehekülge 32.


I LISA

STANDARDKVALITEEDID

I PUNKT

Suhkrupeedi standardkvaliteet

Standardkvaliteediga suhkrupeet on:

a)

veatu ja standardse turustuskvaliteediga;

b)

vastuvõtupunktis suhkrusisaldusega 16 %.

II PUNKT

Valge suhkru standardkvaliteet

1.

Standardkvaliteediga valgel suhkrul on järgmised omadused:

a)

veatu, ehtne ja standardne turustuskvaliteet; kuiv, ühtlastes kristallides, vabalt voolav,

b)

minimaalne polarisatsioon 99,7°,

c)

maksimaalne niiskusesisaldus 0,06 %,

d)

maksimaalne invertsuhkru sisaldus 0,04 %,

e)

alapunkti 2 kohaselt määratud punktide üldarv ei ole suurem kui 22 ega ületa:

 

15 punkti tuhasuse puhul,

 

9 punkti värvitüübi puhul, mis on määratud Brunswicki Põllumajandustehnoloogia Instituudi meetodil (edaspidi “Brunswicki meetod”),

 

6 punkti lahuse värvitooni ühiku puhul, mis on määratud International Commission for Uniform Methods of Sugar Analysis meetodil (edaspidi “ICUMSA meetod”).

2.

Ühele punktile vastab:

a)

0,0018 % tuhasust, mis on määratud ICUMSA meetodil 28° Brixi juures,

b)

0,5 värvitüübiühikut, mis on määratud Brunswicki meetodil,

c)

7,5 lahuse värvitooni ühikut, mis on määratud ICUMSA meetodil.

3.

Alapunktis 1 osutatud faktorite määramise meetodid on samad, mida kasutatakse kõnealuste faktorite määramiseks sekkumismeetmete raames.

III PUNKT

Toorsuhkru standardkvaliteet

1.

Standardkvaliteediga toorsuhkur on suhkur, mille saagis valges suhkrus väljendatuna on 92 %.

2.

Toorpeedisuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse kõnealuse suhkru polarisatsiooniastmest:

a)

tuhasuse protsendimäär, mis on korrutatud neljaga,

b)

invertsuhkru protsendimäär, mis on korrutatud kahega,

c)

arv 1.

3.

Toor-roosuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse kõnealuse suhkru kahekordsest polarisatsiooniastmest arv 100.


II LISA

SUHKRUPEEDI OSTUTINGIMUSED

I PUNKT

Käesolevas lisa kohaldamisel tähendab “lepinguosalised”:

a)

suhkrutootmisettevõtjaid (edaspidi “tootjad”),

ja

b)

suhkrupeedimüüjaid (edaspidi “müüjad)”.

II PUNKT

1.

Tarnelepingud sõlmitakse kindlaksmääratud kvoodikohase suhkrupeedi koguste kohta kirjalikult.

2.

Tarnelepingutes täpsustatakse, kas ja millistel tingimustel võib suhkrupeedi lisakogust tarnida.

III PUNKT

1.

Tarnelepingutes märgitakse käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 esimeses ja vajadusel teises taandes osutatud suhkrupeedikoguste ostuhinnad. Artikli 6 lõike 3 esimeses taandes osutatud koguste puhul ei tohi need hinnad olla madalamad kui käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 nimetatud kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind.

2.

Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedile ettenähtud suhkrusisaldus. Lepingud hõlmavad erinevaid suhkrusisaldusi näitavaid ümberarvestusskaalasid ning koefitsiente, mida kasutatakse tarnitud suhkrupeedikoguste ümberarvestamiseks kogustesse, mis vastavad tarnelepingus osutatud suhkrusisaldusele.

See skaala põhineb erinevatel suhkrusisaldustel ja vastaval saagisel.

3.

Kui müüja on sõlminud tootjaga käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 esimeses taandes osutatud suhkrupeedi tarnelepingu, käsitatakse kõiki selle müüja tarneid, mis on ümber arvestatud kooskõlas käesoleva punkti alapunktiga 2, artikli 6 lõike 3 esimese taande alla kuuluvate tarnetena, kui need ei ületa tarnelepingus kindlaksmääratud suhkrupeedikogust.

4.

Kui tootjad toodavad väiksema koguse suhkrut sellest kvoodikohasest suhkrupeedist, mille kohta nad on sõlminud külvieelsed tarnelepingud vastavalt artikli 6 lõike 3 esimesele taandele, jaotavad nad selle suhkrupeedikoguse, mis vastab tema põhikvoodi ulatuses mis tahes lisatoodangule, müüjate vahel, kellega nad on sõlminud külvieelsed tarnelepingud artikli 6 lõike 3 esimeses taandes määratletud tähenduses.

Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

IV PUNKT

1.

Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeeditarnete järgustamine ja tavapärane kestus.

2.

Alapunktis 1 nimetatud sätted on eelmisel turustusaastal kohaldatud sätted, võttes arvesse tegelikku toodangutaset; majandusharusisesed kokkulepped võivad kõnealustest sätetest kõrvale kalduda.

V PUNKT

1.

Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi kogumispunktid.

2.

Kui müüjad ja tootjad on eelnevaks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele kogumispunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete suhtes kokku leppinud. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

3.

Tarnelepingutes sätestatakse, et laadimiskulud ja kogumispunktidest äraviimise veokulud kannab tootja vastavalt erikokkulepetele, mis tuginevad enne eelmist suhkru turustusaastat kehtinud kohalikele eeskirjadele või tavadele.

4.

Taanis, Kreekas, Hispaanias, Iirimaal, Portugalis, Soomes ja Ühendkuningriigis, kus suhkrupeeti tarnitakse tarneklausli “vabastatud tehase väravas” alusel, kehtestatakse tarnelepinguga tootjatele kohustus aidata kaasa laadimis- ja veokulude katmisele ja sätestatakse vastav protsendimäär või summa.

VI PUNKT

1.

Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi vastuvõtupunktid.

2.

Kui müüjad ja tootjad on eelmiseks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele vastuvõtupunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete suhtes kokku leppinud. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

VII PUNKT

1.

Tarnelepingutes sätestatakse suhkrusisalduse määramine polarimeetrilise meetodi abil. Vastuvõtmisel võetakse suhkrupeedist proov.

2.

Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et proovid võetakse muul etapil. Sellisel juhul sätestatakse tarnelepingus parandus suhkrusisalduse languse kompenseerimiseks suhkrupeedi vastuvõtu ja proovivõtmise vahel.

VIII PUNKT

Tarnelepingutes sätestatakse, et brutomass, pakendi mass ja suhkrusisaldus määratakse kindlaks vastavalt ühele järgnevatest toimingutest:

a)

tootja ja suhkrupeeditootjate kutseorganisatsiooni poolt ühiselt, kui nii on sätestatud majandusharusiseses kokkuleppes;

b)

tootja poolt suhkrupeedikasvatajate kutseorganisatsiooni järelevalve all;

c)

tootja poolt asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud eksperdi järelevalve all tingimusel, et müüja kannab selle kulud.

IX PUNKT

1.

Tarnelepingu kohaselt peab tootja täitma kogu tarnitava suhkrupeedikoguse suhtes üht või mitut järgmistest kohustustest:

a)

tagastama müüjale tarnitud suhkrupeedikogusele vastavad värsked pressimisjäägid tasuta otse tehasest;

b)

tagastama müüjale tasuta osa jääke pressitult, kuivatatult või kuivatatud melassina otse tehasest;

c)

tagastama müüjale otse tehasest suhkrupeedi pressitud või kuivatatud jäägid; sellisel juhul võib tootja nõuda müüjalt pressimis- või kuivatamiskulude tasumist;

d)

maksma müüjale kompensatsiooni, arvestades kõnealuste pressimisjääkide müügivõimalusi.

Kui osa kogu tarnitavast suhkrupeedikogusest käideldakse teisiti, kehtestatakse tarnelepinguga rohkem kui üks esimeses alapunktis sätestatud kohustusest.

2.

Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et suhkrupeedi pressimisjäägid tarnitakse muul etapil, kui on osutatud alapunkti 1 taanetes a, b ja c.

X PUNKT

1.

Tarnelepingutes määratakse kindlaks ettemaksete ja suhkrupeedi ostuhinna tasumise tähtajad.

2.

Alapunktis 1 osutatud tähtajad on samad, mis kehtisid eelmisel turustusaastal. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

XI PUNKT

Kui tarnelepingutes sätestatakse eeskirjad küsimuste kohta, mida käsitletakse käesolevas lisas, või kui need lepingud sisaldavad muid küsimusi reguleerivaid sätteid, ei tohi nende sätted ja nende toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

XII PUNKT

1.

Artikli 2 lõike 11 punktis b kirjeldatud majandusharusisesed kokkulepped sisaldavad vahekohtuklausleid.

2.

Kui majandusharusisestes kokkulepetes ühenduse, piirkondlikul või kohalikul tasandil sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad käesolevas määruses käsitletud küsimusi või sisaldavad muid küsimusi käsitlevaid sätteid, ei või nende eeskirjade sätted ja toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

3.

Alapunktis 2 osutatud lepingutes sätestatakse eelkõige:

a)

eeskirjad, mis käsitlevad müüjatele selliste suhkrupeedikoguste tarnimist, mida tootja otsustab enne külvi osta suhkrutootmiseks kvoodi piires;

b)

punkti III alapunktis 4 osutatud jaotamist käsitlevad eeskirjad;

c)

punkti III alapunktis 2 osutatud ümberarvestamisskaala;

d)

eeskirjad, mis käsitlevad toodetavate suhkrupeedisortide seemnete valikut ja tarnimist;

e)

tarnitava suhkrupeedi minimaalne suhkrusisaldus;

f)

tootja ja müüjate esindajate vahelise konsultatsiooni nõue, enne kui on kindlaks määratud suhkrupeedi tarnete alguskuupäev;

g)

lisatasude maksmine müüjatele ennetähtaegse või hilinenud tarne eest;

h)

üksikasjad, mis käsitlevad:

i)

punkti IX alapunkti 1 taandes b osutatud suhkrupeedi pressimisjääkide kogust,

ii)

punkti IX alapunkti 1 taandes c osutatud kulusid,

iii)

punkti IX alapunkti 1 taandes d osutatud hüvitist;

i)

pressimisjääkide kõrvaldamist müüja poolt;

j)

ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist, eeskirjad, mis käsitlevad suhkru võrdlushinna ja tegeliku müügihinna vahe jaotamist tootja ja müüjate vahel.

XIII PUNKT

Kui ei ole sõlmitud majandusharusisest kokkulepet selle kohta, kuidas tuleks jaotada müüjate vahel kvoodi piires suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi kogused, mida suhkrutootja soovib enne külvi osta, võib asjaomane liikmesriik sätestada kõnealuse jaotamise eeskirjad.

Kõnealuste eeskirjadega võib suhkrupeedi müüjatele, kes tavapäraselt tarnivad ühistutele, anda tarneõigused, mida neil ei oleks kõnealustesse ühistutesse kuulumise korral.


III LISA

RIIKLIKUD JA PIIRKONDLIKUD KVOODID

(tonnides)

Liikmesriik või piirkond

(1)

Suhkur

(2)

Isoglükoos

(3)

Inuliinisiirup

(4)

Belgia

819 812

71 592

215 247

Tšehhi Vabariik

454 862

Taani

420 746

Saksamaa

3 416 896

35 389

Kreeka

317 502

12 893

Hispaania

996 961

82 579

Prantsusmaa (emamaa)

3 288 747

19 846

24 521

Prantsusmaa ülemeredepartemangud

480 245

Iirimaa

199 260

Itaalia

1 557 443

20 302

Läti

66 505

Leedu

103 010

Ungari

401 684

137 627

Madalmaad

864 560

9 099

80 950

Austria

387 326

Poola

1 671 926

26 781

Portugal (mandriosa)

69 718

9 917

Assooride autonoomne piirkond

9 953

Slovakkia

207 432

42 547

Sloveenia

52 973

Soome

146 087

11 872

Rootsi

368 262

Ühendkuningriik

1 138 627

27 237

Kokku

17 440 537

507 680

320 718


IV LISA

I PUNKT

SUHKRU LISAKVOODID

(tonnides)

Liikmesriik

Lisakvoot

Belgia

62 489

Tšehhi Vabariik

20 070

Taani

31 720

Saksamaa

238 560

Kreeka

10 000

Hispaania

10 000

Prantsusmaa (emamaa)

351 695

Iirimaa

10 000

Itaalia

10 000

Läti

10 000

Leedu

8 985

Ungari

10 000

Madalmaad

66 875

Austria

18 486

Poola

100 551

Portugal (mandriosa)

10 000

Slovakkia

10 000

Sloveenia

10 000

Soome

10 000

Rootsi

17 722

Ühendkuningriik

82 847

Kokku

1 100 000

II PUNKT

ISOGLÜKOOSI LISAKVOODID

(tonnides)

Liikmesriik

Täiendav kvoot

Itaalia

60 000

Leedu

8 000

Rootsi

35 000


V LISA

SUHKRU- JA ISOGLÜKOOSIKVOOTIDE ÜLEKANDMISE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD

I PUNKT

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

ettevõtjate ühinemine — kahe või enama ettevõtja ühinemine üheks ettevõtjaks;

b)

ettevõtja võõrandamine — kvoote omava ettevõtja varade üleandmine või üleminek ühele või mitmele ettevõtjale;

c)

vabriku võõrandamine — ühele või mitmele ettevõtjale sellise tehnilise üksuse omandiõiguse üleandmine, milles on kõnealuse toote valmistamiseks vajalik sisseseade, ning mille tulemuseks on võõrandatava ettevõtja tootmise osaline või täielik üleminek;

d)

vabriku rentimine — sellise tehnilise üksuse rendileping, mille juurde kuulub suhkrutootmiseks vajalik sisseseade, kusjuures rendileping sõlmitakse vabriku tegevust arvestades vähemalt kolmeks järjestikuseks turustusaastaks ettevõtjaga, kes on asutatud kõnealuse vabrikuga samas liikmesriigis, kui vabriku rendile võtnud ettevõtjat võib pärast rendisuhte tekkimist kogu toodangu alusel käsitada ühe suhkrutootmisettevõtjana, kusjuures lepinguosalised kohustuvad lepingut enne kolmanda turustusaasta lõppu mitte lõpetama.

II PUNKT

1.

Suhkrutootmisettevõtjate ühinemise või võõrandamise või suhkruvabrikute võõrandamise korral kohandatakse kvoote järgmiselt, ilma et see piiraks alapunkti 2 kohaldamist:

a)

suhkrutootmisettevõtjate ühinemise korral eraldab liikmesriik ühinemise tulemusel tekkinud ettevõtjale kvoodi, mis on võrdne enne ühinemist asjaomastele suhkrut tootvatele ettevõtjatele eraldatud kvootide summaga;

b)

suhkrutootmisettevõtja võõrandamise korral määrab liikmesriik võõrandatava ettevõtja kvoodi suhkru tootmiseks ülevõtvale ettevõtjale või kui ülevõtvaid ettevõtjaid on mitu, määratakse kvoodid võrdeliselt võõrandatava ettevõtja suhkrutoodangu mahuga;

c)

suhkruvabriku võõrandamise korral vähendab liikmesriik selle ettevõtja kvooti, kes vabriku omandi võõrandab, ja suurendab kõnealuse vabriku ostnud suhkrutootmisettevõtja või -ettevõtjate kvooti, lisades mahaarvatud koguse võrdeliselt võõrandantud vabriku tootmismahuga.

2.

Kui osa suhkrupeedi- või suhkrurookasvatajaid, keda otseselt mõjutab mõni alapunktis 1 osutatud tehing, avaldab selgelt soovi tarnida oma suhkrupeeti või -roogu suhkrutootmisettevõtjale, kes ei osale kõnealustes tehingutes, võib liikmesriik määrata kvoodi ettevõtjale, kellele tootjad kavatsevad oma suhkrupeedi või -roo tarnida, vastavalt võõrandatava ettevõtja tootmismahule.

3.

Kui muudel kui alapunktis 1 osutatud asjaoludel lõpetatakse:

a)

suhkrutootmisettevõtja tegevus,

b)

suhkrutootmisettevõtja ühe või mitme vabriku tegevus,

võib liikmesriik määrata kõnealuse tegevuse lõpetamisega seotud kvoodid ühele või mitmele suhkrutootmisettevõtjale.

Kui osa tootjaid avaldab selgelt soovi tarnida oma suhkrupeeti või suhkruroogu asjaomasele suhkrutootmisettevõtjale, võib liikmesriik (ka eelmise lõigu alapunktis b osutatud juhul) määrata kõnealusele suhkrupeedi või suhkruroo kogusele vastava osa kvoote ettevõtjale, kellele tootjad kavatsevad need tooted tarnida.

4.

Artikli 6 lõikes 6 osutatud erandi kasutamise puhul võib kõnealune liikmesriik nõuda, et asjaomased suhkrupeedikasvatajad ja suhkruettevõtjad lisaksid oma majandusharusisestesse kokkulepetesse eritingimused, et kõnealune liikmesriik saaks kohaldada käesoleva punkti alapunkte 2 ja 3.

5.

Suhkrutootmisettevõtjale kuuluva vabriku rentimise korral võib liikmesriik vähendada vabrikut rendile andva ettevõtja kvoote ning määrata kvoodist mahaarvatud osa ettevõtjale, kes võtab vabriku rendile suhkru tootmise eesmärgil.

Kui rendisuhe lõpetatakse I punkti alapunktis d osutatud kolme turustusaasta jooksul, tühistab liikmesriik tagasiulatuvalt vastavalt käesoleva alapunkti esimesele lõigule kehtestatud kvootide kohandamise alates rendisuhte jõustumise kuupäevast. Kui rendisuhe lõpeb vääramatu jõu tõttu, ei ole liikmesriik kohustatud kohandamist tühistama.

6.

Kui suhkrutootmisettevõtja ei suuda enam tagada ühenduse õigusaktidega ettenähtud kohustuste täitmist asjaomaste suhkrupeedi või suhkruroo tootjate suhtes ning kui selle olukorra on kindlaks teinud kõnealuse liikmesriigi asjaomased asutused, võib liikmesriik määrata osa asjaomastest kvootidest üheks või mitmeks turustusaastaks ühele või mitmele suhkrutootmisettevõtjale võrdeliselt võõrandatava ettevõtja tootmismahuga.

7.

Kui liikmesriik on andnud suhkrutootmisettevõtjale hinna- ja turustustagatisi seoses suhkrupeedi töötlemisega etüülalkoholiks, võib liikmesriik kokkuleppel kõnealuse ettevõtja ja asjaomaste suhkrupeedikasvatajatega määrata kõik suhkrutootmiskvoodid või osa neist üheks või mitmeks turustusaastaks ühele või mitmele teisele ettevõtjale.

III PUNKT

Isoglükoositootmisettevõtjate ühinemise või võõrandamise või isoglükoositootmisvabriku võõrandamise korral võib liikmesriik määrata asjakohased kvoodid isoglükoosi tootmiseks ühele või mitmele muule ettevõtjale, sõltumata sellest, kas neil on tootmiskvoot.

IV PUNKT

Vastavalt II ja III punktile võetud meetmed võib jõustada ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kõigi asjaomaste osapoolte huvisid on arvesse võetud;

b)

asjaomase liikmesriigi arvates parandavad need tõenäoliselt suhkrupeedi, suhkruroo ja suhkrutootmissektori struktuuri;

c)

need on seotud ettevõtjatega, kes on asutatud samal territooriumil, millele on määratud kvoot III lisas.

V PUNKT

Kui ühinemine või võõrandamine toimub 1. oktoobri ja sellele järgneva aasta 30. aprilli vahel, võetakse II ja III punktis nimetatud meetmed jooksval turustusaastal.

Kui ühinemine või võõrandamine toimub 1. mai ja sama aasta 30. septembri vahel, võetakse II ja III punktis nimetatud meetmed järgmisel turustusaastal.

VI PUNKT

Kui kohaldatakse artikli 10 lõiget 3, määravad liikmesriigid kohandatud kvoodid hiljemalt veebruari lõpuks, et neid kohaldada järgmisel turustusaastal.

VII PUNKT

Kui kohaldatakse II ja III punkti, teavitavad liikmesriigid komisjoni kohandatud kvootidest hiljemalt 15 päeva jooksul pärast V punktis nimetatud ajavahemike lõppu.


VI LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 12 NIMETATUD RIIGID

 

Barbados

 

Belize

 

Côte d’Ivoire

 

Kongo Demokraatlik Vabariik

 

Fidži

 

Guyana

 

India

 

Jamaica

 

Kenya

 

Madagaskar

 

Malawi

 

Mauritius

 

Mosambiik

 

Saint Kitts ja Nevis — Anguilla

 

Suriname

 

Svaasimaa

 

Tansaania

 

Trinidad ja Tobago

 

Uganda

 

Sambia

 

Zimbabwe


VII LISA

TÖÖDELDUD TOOTED

CN-kood

Kauba kirjeldus

ex 0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, kefiir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata (suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega või ilma, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

0403 10

jogurt:

0403 10 51–0403 10 99

– –

lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

0403 90

muud:

0403 90 71–0403 90 99

– –

lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

ex 0710

köögiviljad (toored, eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud:

0710 40 00

suhkrumais

ex 0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu:

0711 90

muu köögivili; köögiviljasegud:

 

– –

köögiviljad;

0711 90 30

suhkrumais

1702 50 00

keemiliselt puhas fruktoos

ex 1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, v.a alamrubriiki nr 1704 90 10 kuuluv lagritsaekstrakt

1806

Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained

ex 1901

Linnaseekstrakt: jäme- või peenjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata; toiduained rubriikidesse 0401–0404 alla kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

1901 10 00

jaemüügiks pakendatud imikutoidud

1901 20 00

segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks

1901 90

muud:

 

– –

muud:

1901 90 99

– – –

muud

ex 1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

1902 20

täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte):

 

– –

muud:

1902 20 91

– – –

kuumtöödeldud

1902 20 99

– – –

muud

1902 30

muud pastatooted

1902 40

kuskuss:

1902 40 90

– –

muud

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a püüli- ja lihtjahu), mujal nimetamata:

ex 1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota, armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms:

1905 10 00

kuivikleivad

1905 20

piparkoogid jms

1905 31

– –

magusad küpsised

1905 32

– –

vahvlid

1905 40

kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted

1905 90

muud:

 

– –

muud:

1905 90 45

– – –

küpsised (kreekerid jms)

1905 90 55

– – –

pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased

1905 90 60

– – – –

magusainelisanditega

1905 90 90

– – – –

muud

ex 2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

muud:

2001 90 30

– –

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001 90 40

– –

jamss, pataat jms sellised toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

ex 2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2004 10

kartulid:

 

– –

muud:

2004 10 91

– – –

jahu või helvestena

2004 90

muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 10

– –

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

ex 2005

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis nr 2006 nimetatud tooted:

2005 20

kartulid:

2005 20 10

– –

jahu või helvestena

2005 80 00

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

ex 2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest või kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:

 

kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel põhinevad tooted:

 

– –

tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil:

2101 12 98

– – –

muud

 

tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel põhinevad tooted:

 

– –

tooted:

2101 20 98

– – –

muud

 

röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

 

– –

röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad:

2101 30 19

– – –

muu

 

– –

ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest röstitud kohviasendajatest:

2101 30 99

– – –

muud

2105 00

Jäätis ja muu toidujää, kakaoga või kakaota

ex 2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 90

muud:

2106 90 10

– –

fondüüjuustud

 

– –

muud:

2106 90 92

– – – – –

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

2106 90 98

– – – – –

muud

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

ex 2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:

2208 20

piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest:

2208 50 91–2208 50 99

Genever

2208 70

liköörid ja kordialid:

2208 90 41–2208 90 78

muud piiritusjoogid ja muud alkohoolsed joogid:

2905 43 00

mannitool

2905 44

D-glütsitool (sorbitool)

ex 3302

Lõhnaainesegud ning ühel või mitme lõhnaaine baasil valmistatud segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel:

 

– –

kasutamiseks jookide tootmisel:

 

– – –

kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

 

– – – – –

muud (tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 0,5 %):

3302 10 29

muud

ex Grupp 38

Mitmesugused keemiatooted:

3824 60

sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv


Top