Euroopa Liidu L 58/28.

28.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 58/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 318/2006,

20. veebruar 2006,

suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 36 ja artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust. (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Põllumajandustoodete ühisturu toimimise ja arenguga peab kaasnema sellise ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamine, mis sisaldab eelkõige põllumajandusturgude ühist korraldust, mille vorm võib olla tooteti erinev.

(2)

Ühenduse suhkruturg põhineb põhimõtetel, mida teiste turgude ühises korralduses on varem oluliselt reformitud. Selleks et täita asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärke ning eriti stabiliseerida turge ja tagada suhkrusektoris tegutsevale põllumajanduses hõivatud rahvastikuosale rahuldav elatustase, on vaja põhjalikult läbi vaadata suhkrusektori turgude ühine korraldus.

(3)	Võttes arvesse kõnealuseid arenguid, tuleks nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (3) kehtetuks tunnistada ning asendada uue määrusega.

(4)

Võrdlushinnad tuleb määrata kindlaks valge suhkru ja toorsuhkru standardkvaliteedi kohta. Sellised standardkvaliteedid peaksid vastama ühenduses toodetud suhkru tüüpilisele keskmisele kvaliteedile ja need tuleks kindlaks määrata suhkrukaubanduses kasutatavate kriteeriumide alusel. Standardkvaliteete peaks samuti olema võimalik uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse eelkõige turunõudeid ja analüüsimeetodite arengut.

(5)	Selleks et saada usaldusväärset teavet hindade kohta ühenduse suhkruturgudel, tuleks luua hinnaaruandluse süsteem, mille põhjal tuleks kindlaks määrata valge suhkru turuhinna tasemed.

(6)	Selleks et tagada ühenduse suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajatele rahuldav elatustase, tuleks kindlaks määrata kvoodikohase ja standardkvaliteedile vastava suhkrupeedi miinimumhind ning määratleda kõnealune standardkvaliteet.

(7)

Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on vaja erivahendeid. Seetõttu tuleks kehtestada standardeeskirjad suhkrupeedi ostjate ja müüjate vaheliste lepinguliste suhete reguleerimiseks. Erinevad looduslikud, majanduslikud ja tehnilised tingimused muudavad raskeks suhkrupeedi ostutingimuste ühtlustamise ühenduses. Suhkrupeedikasvatajate ühenduste ning suhkruettevõtjate ühenduste vahel on juba sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped. Raameeskirjadega tuleks seepärast määratleda üksnes suhkrupeedikasvatajatelt ja suhkrutootjatelt nõutavad miinimumtagatised, et kindlustada suhkruturu nõuetekohane toimimine, ja teatud eeskirjadest erandite tegemine peaks olema võimalik majandusharusiseste kokkulepetega.

(8)

Põhjused, mille tõttu ühendus on võtnud vastu suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmiskvoodisüsteemi, püsivad edasi. Ühenduses ja rahvusvahelisel tasandil toimunud arengute tõttu on vaja tootmissüsteemi siiski kohandada, et näha ette uus kord ja uued kvootide vähendamised. Sarnaselt eelmise kvoodisüsteemiga peaks liikmesriik eraldama kvoote tema territooriumil asutatud ettevõtjatele. Suhkrusektori turgude uus ühine korraldus peaks säilitama kvootide õigusliku seisundi, kuna vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale on kvoodisüsteem suhkrusektori turu reguleerimise mehhanism, mille eesmärk on tagada üldistes huvides olevate eesmärkide saavutamine.

(9)

Arvestades Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaekogu ja Euroopa Liidu suhkru ekspordisubsiidiumide apellatsioonikoja hiljutisi ekspordisubsiidiume käsitlevaid otsuseid ning tagamaks ühenduse ettevõtjatele tõrgeteta üleminek endiselt kvoodisüsteemilt praegusele süsteemile, peaks turustusaastal 2006/2007 olema võimalik eraldada suhkruettevõtjatele lisakvoot tingimustel, milles võetakse arvesse C-suhkru väiksemat väärtust.

(10)

Selleks et tasakaalustada suhkruhindade languse mõju isoglükoosile ja vältida teatavat laadi isoglükoosi tootmise karistamist, tuleks eraldada lisakvoodid praegustele isoglükoosikvoodi kasutajatele. Lisaks tuleks suhkru lisakvoodi andmiseks ettenähtud tingimustel teha kättesaadavaks lisakvoodid mõnede liikmesriikide magusainete sektoris kohanduste tegemiseks.

(11)	Ühenduse suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi toodangu piisava vähendamise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus kohandada kvoote püsivale tasemele pärast ümberkorraldusfondi tegevuse lõppemist aastal 2010.

(12)

Lähtudes vajadusest lubada riigisisest paindlikkust töötlevas tööstuses ning suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatuses tehtavate struktuuriliste kohanduste osas kvootide kohaldamise ajal, tuleks liikmesriikidel lubada teatavas ulatuses muuta ettevõtjatele kehtestatud kvoote, samal ajal mitte piirates nõukogu 20. veebruar 2006 määrusega (EÜ) nr 320/2006 (millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses) (4) loodud ümberkorraldusfondi kui vahendi toimimist.

(13)

Suhkrukvoote eraldatakse või vähendatakse pärast ettevõtjate ühinemist või võõrandamist või pärast vabriku võõrandamist või rendileandmist. Tuleks kehtestada tingimused kõnealuste ettevõtjate kvootide kohandamiseks liikmesriikide poolt, tagades samal ajal, et suhkruettevõtjate kvootide muutused ei kahjustaks asjaomaste suhkrupeedikasvatajate ega suhkrurookasvatajate huve.

(14)

Kuna ettevõtjatele määratud tootmiskvootidega saab tagada suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajatele ühenduse hindade maksmise ja toodangu turustusvõimaluse, tuleks tootmispiirkondades kvootide ülekandmisel võtta arvesse kõigi asjaomaste osapoolte ning eelkõige suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huve.

(15)

Selleks et suurendada suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi turustusvõimalusi ühenduse siseturul, tuleks anda võimalus pidada suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit, mida kasutatakse teatavate toodete, näiteks kemikaalide, farmaatsiatoodete, alkoholi või rummi valmistamiseks ühenduses, kvoodiväliseks toodanguks tingimustel, mis tuleb sätestada.

(16)	Osa kvoodivälisest toodangust tuleks kasutada selleks, et tagada äärepoolseimate piirkondade piisav varustamine, või eksportida see vastavalt ühenduse kohustustele WTOs.

(17)	Juhuks, kui suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi toodang ületab kvoote, peaks olema võimalik kehtestada mehhanism ülemäärase suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ülekandmiseks järgneva turustusaasta kvoodikohasesse toodangusse, et vältida olukorda, kus suhkru ülejääk kahjustab suhkruturgu.

(18)	On olemas teatavad mehhanismid kvoodivälise toodangu jaoks. Juhul kui teatavate koguste puhul ei ole kohaldatavad tingimused täidetud, tuleks kehtestada maks ülejäägilt, et vältida selliste turusituatsiooni kahjustavate koguste kuhjumist.

(19)	Tuleks seada sisse tootmismaks, et katta suhkrusektori turgude ühise korraldusega seotud kulusid.

(20)	Suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi tootmisega tegelevate käitajate toodangu tulemuslikuks kontrollimiseks tuleks luua käitajate tunnustamise süsteem ning edastada asjaomastele liikmesriikidele nende toodanguga seotud üksikasjalik teave.

(21)	Tuleks säilitada ajutine ja piiratud sekkumiskokkuostu süsteem, et tagada turu stabiilsus juhtudel, kui antud turustusaasta turuhinnad langevad järgmiseks turustusaastaks kindlaks määratud võrdlushinnast allapoole.

(22)

Tuleks võtta kasutusele komisjoni hallatavad uued turuvahendid. Esiteks, juhul kui turuhinnad langevad allapoole valge suhkru võrdlushinda, peaks käitajatel vastavalt komisjoni poolt määratavatele tingimustele olema võimalik kasutada eraladustamiskava. Teiseks, et säilitada tasakaalu suhkruturgudel võrdlushinna lähedasel tasemel, peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu otsus kõrvaldada suhkur turult nii kauaks, kuni tasakaal turul taastub.

(23)

Ühenduse ühtse suhkruturu loomine hõlmab kaubandussüsteemi sisseseadmist ühenduse välispiiril. See kaubandussüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ja eksporditoetusi ning peaks põhimõtteliselt stabiliseerima ühenduse turgu. Kaubandussüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel.

(24)	Selleks et jälgida mahtusid suhkrukaubanduses kolmandate riikidega, tuleks sätestada impordi- ja ekspordilitsentside süsteem koos tagatise esitamisega, mis garanteerib, et tehingud, mille kohta need litsentsid on väljastatud, ka tegelikult sooritatakse.

(25)	Kirjeldatud kaubanduskorra nõuetekohase funktsioneerimise tagamiseks peab olema sätestatud, kuidas seestöötlemise korda reguleerida või see ära keelata, kui olukord turul seda nõuab.

(26)

Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril. Erandlikel asjaoludel võib siseturu- ja tollimaksumehhanism osutuda ebapiisavaks. Selleks et mitte jätta ühenduse turgu kaitseta sellest tingitud häirete vastu, peaks ühendus saama võtta viivitamata kõiki vajalikke meetmeid. Kõnealused meetmed peaksid olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

(27)	Enamasti on WTO kokkulepete alusel põllumajandustoodetele kohaldatavad tollimaksud sätestatud ühises tollitariifistikus. Mõne käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva toote puhul muudab lisamehhanismide rakendamine vajalikuks võimaldada erandeid.

(28)	Selleks et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate põllumajandustoodete impordist, tuleks selliste toodete impordi puhul kohaldada täiendavat tollimaksu, juhul kui teatavad tingimused on täidetud.

(29)	Teatavatel tingimustel on asjakohane volitada komisjoni avama ja haldama tariifikvoote, mis tulenevad kooskõlas asutamislepinguga sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest või mõnest muust nõukogu aktist.

(30)

Ühendusel on mitu turule sooduspääsu käsitlevat kokkulepet kolmandate riikidega ja seoses sellega on neil riikidel võimalik roosuhkrut ühendusse eksportida soodsatel tingimustel. Seetõttu on vaja hinnata, kui palju rafineerimistehased rafineerimiseks suhkrut vajavad, ning väljastada teatavatel tingimustel impordilitsentse imporditud toor-roosuhkrut märkimisväärsetes kogustes kasutavatele spetsialiseerunud kasutajatele, kelleks peetakse ühenduse täiskoormusega rafineerimistehaseid.

(31)

Sätted, millega kolmandatesse riikidesse eksportimisel määratakse ühenduse ja maailmaturu hindade erinevusel põhinev eksporditoetused, mis jäävad EÜ poolt WTOs võetud kohustuste piiridesse, peaksid tagama ühenduse osalemise rahvusvahelises suhkrukaubanduses. Subsideeritud ekspordi suhtes tuleks rakendada koguselisi ja eelarvelisi piiranguid.

(32)

Väärtuspiirangute järgimine tuleks tagada eksporditoetuste kindlaksmääramise ajal, kontrollides makseid Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi käsitlevate eeskirjade alusel. Järelevalvet võib hõlbustada eksporditoetuste kohustuslik ette kindlaksmääramine, lubades diferentseeritud toetuste puhul võimalust muuta ettenähtud sihtkohta geograafilises piirkonnas, mille suhtes kehtib seesama toetuse määr. Sihtkoha muutmise korral tuleks maksta tegeliku sihtkoha suhtes kohaldatavat toetust, mis ei või olla suurem kui alguses ettenähtud sihtkoha suhtes kohaldatav summa.

(33)

Kogusepiirangute järgimise tagamine eeldab usaldusväärse ja tõhusa järelevalvesüsteemi loomist. Selleks tuleks eksporditoetuse andmiseks nõuda ekspordilitsentsi. Eksporditoetust tuleks anda kasutatavate piirnormide ulatuses vastavalt iga kõnealuse toote konkreetsele olukorrale. Sellest reeglist võib erandeid lubada üksnes asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud toodete puhul, mille suhtes kogusepiirangud ei kehti. Tuleks sätestada erandid halduseeskirjadest rangest järgimisest, kui eksporditoetustega kaetud eksport ei ületa tõenäoliselt ettenähtud koguseid.

(34)

Riikliku abi andmine kahjustaks ühistel hindadel põhineva ühtse turu nõuetekohast toimimist. Seetõttu tuleks kõnealuse ühise turukorraldusega hõlmatud toodete suhtes kohaldada asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid. Selleks et leevendada teatavates olukordades suhkrusektori reformi arvatavat mõju, tuleks lubada teatava riigiabi andmist.

(35)

Nendes liikmesriikides, kelle suhkrukvoot märkimisväärselt väheneb, seisavad suhkrupeeditootjate ees eriti rasked kohandamisprobleemid. Sellistel juhtudel ei ole suhkrupeedikasvatajatele antav ühenduse üleminekutoetus piisav suhkrupeedikasvatajate probleemide täielikuks lahendamiseks. Seetõttu tuleks nendel liikmesriikidel, kelle suhkrukvooti on vähendatud rohkem kui 50 %, lubada anda suhkrupeedikasvatajatele riigiabi ühenduse üleminekutoetuse kohaldamise perioodil. Selleks et ära hoida liikmesriikide poolt riigiabi andmist suuremas kui suhkrupeedikasvatajate vajadustele vastavas summas, peaks asjaomase riigiabi kogusumma heaks kiitma komisjon, välja arvatud Itaalia puhul, kus kõige tootlikuma suhkrupeedikasvataja puhul on hinnanguline maksimaalne turutingimustega kohandamise vajadus reformijärgselt 11 EUR ühe tonni toodetud suhkrupeedi kohta. Lisaks sellele tuleks eeldatavate Itaalias tekkivate eriprobleemide tõttu sätestada kord, mis võimaldaks suhkrupeedikasvatajatel saada otsest või kaudset riigiabi.

(36)

Soomes sõltub suhkrupeedikasvatus erilistest geograafilistest ja kliimatingimustest, mis mõjutavad suhkrupeedikasvatust ebasoodsalt lisaks suhkrureformi üldistele mõjudele. Seetõttu tuleks ette näha sätted, mis lubaksid sellel liikmesriigil anda oma suhkrupeedikasvatajatele püsivat riigiabi piisavas summas.

(37)	On asjakohane sätestada meetmed, mida võetakse juhul, kui märkimisväärne hindade tõus või langus häirib või ohustab häirida ühenduse turgu. Need meetmed võivad hõlmata vajalikuks ajavahemikuks kvoodi avamist alandatud tariifiga toimuvaks suhkru impordiks maailmaturult.

(38)	Kuna ühine suhkruturg areneb pidevalt, peavad liikmesriigid ja komisjon üksteist vastastikku teavitama asjakohastest arengutest.

(39)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999 otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5)

(40)	Komisjon peaks olema volitatud võtma vajalikke meetmeid, et lahendada eriomaseid praktilisi küsimusi eriolukorras.

(41)

Ühenduse äärepoolseimate piirkondade suhkrutootmisele iseloomulikud jooned eristavad sealset suhkrutootmist ülejäänud ühenduses toimuvast suhkrutootmisest. Seega tuleks anda sellele sektorile rahalist toetust, eraldades nimetatud piirkondade põllumajandustootjatele vahendid pärast seda, kui on jõustunud kohalikku tootmist stimuleerivad toetusprogrammid, mille liikmesriigid koostavad vastavalt nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 247/2006, millega nähakse ette põllumajanduse erimeetmed Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades (6) Samal põhjusel tuleks lubada Prantsusmaal anda oma äärepoolseimatele piirkondadele kindlasummalist riigiabi.

(42)

Käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste täitmisest liikmesriikidele tekkinud kulutused peaks rahastama ühendus vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (7) ning alates 1. jaanuarist 2007 vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta.

(43)

Üleminek määruses (EÜ) nr 1260/2001 sätestatud korralt käesolevas määruses sätestatud korrale ja üleminek turustusaasta 2005/2006 turuolukorralt turustusaasta 2006/2007 turuolukorrale ning määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 13 osutatud C-suhkruga seotud meetmete vastavuse tagamine ühenduse rahvusvaheliste kohustustega võivad tekitada probleeme, mida käesolevas määruses ei käsitleta. Selliste probleemidega tegelemiseks tuleks komisjonile anda võimalus võtta üleminekumeetmeid,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega ette nähtud suhkrusektori turgude ühine korraldus hõlmab järgmisi tooteid:

CN Kood		Kauba kirjeldus
a)	1212 91	suhkrupeet
a)	1212 99 20	suhkruroog
b)	1701	Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul
c)	1702 20	vahtrasuhkur ja vahtrasiirup
	1702 60 95 ja 1702 90 99	Muud suhkrud tahkel kujul ja suhkrusiirupid, lõhna- ja maitseaineteta ja värvilisanditeta, v.a laktoos, glükoos, maltodekstriin ja isoglükoos
	1702 90 60	tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata
	1702 90 71	karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist
	2106 90 59	lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid, v.a isoglükoosi-, laktoosi-, glükoosi- ja maltodekstriinisiirupid
d)	1702 30 10 1702 40 10 1702 60 10 1702 90 30	Isoglükoos
e)	1702 60 80 1702 90 80	Inuliinisiirup
f)	1703	Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel
g)	2106 90 30	lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga isoglükoosisiirupid
h)	2303 20	suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid ja muud suhkrutootmisjäätmed

2. Lõikes 1 loetletud toodete turustusaasta algab 1. oktoobril ning lõpeb järgneva aasta 30. septembril.

Turustusaasta 2006/2007 algab 1. juulil 2006 ja lõpeb 30. septembril 2007.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	valge suhkur — suhkur, mis ei sisalda maitse-, värvaine- ega muid lisandeid ja mille sahharoosisisaldus kuivaines polarimeetri näidu järgi on vähemalt 99,5 %;

2)	toorsuhkur — suhkur, mis ei sisalda maitse-, värvaine- ega muid lisandeid ja mille sahharoosisisaldus kuivaines polarimeetri näidu järgi on alla 99,5 %;

3)	isoglükoos — toode, mis on saadud glükoosist või selle polümeeridest ja mille fruktoosisisaldus kuivaines on vähemalt 10 %;

inuliinisiirup — esmatoode, mis on saadud inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsi teel ja mille fruktoosisisaldus kuivaines vabal kujul või sahharoosina on vähemalt 10 % ning mida väljendatakse suhkru/isoglükoosi ekvivalendina. Et vältida turustamispiiranguid nendele toodetele, millel on kiudainest inuliinist tulenev madal magustamisvõime ja millele ei ole määratud insuliinisiirupi kvooti, tuleks seda mõistet muuta vastavalt artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusele.

5)	kvoodikohane suhkur, kvoodikohane isoglükoos ja kvoodikohane inuliinisiirup — suhkru-, isoglükoosi- või inuliinisiirupi mis tahes kogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal asjaomase ettevõtja kvoodi piires;

6)	tööstuslik suhkur — suhkru mis tahes kogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal üle punktis 5 osutatud koguse ja mis on mõeldud artikli 13 lõikes 2 osutatud toodete tööstuslikuks tootmiseks;

7)	tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup — isoglükoosi või inuliinisiirupi mis tahes kogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal ja mis on mõeldud artikli 13 lõikes 2 osutatud toodete tööstuslikuks tootmiseks;

8)	suhkru ülejääk, isoglükoosi ülejääk ja inuliinisiirupi ülejääk — suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi mis tahes kogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal üle punktides 5, 6 ja 7 osutatud koguste;

9)	kvoodikohane suhkrupeet — kvoodikohaseks suhkruks töödeldud suhkrupeet;

10)	tarneleping — müüja ja ettevõtja vahel sõlmitud leping suhkrupeedi tarnimise kohta suhkru tootmiseks;

11)

majandusharusisene kokkulepe —

a)	ühenduse tasandil enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt grupi siseriiklike ettevõtjate organisatsioonide ja teiselt poolt grupi siseriiklike müüjaorganisatsioonide vahel või

b)	enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt kõnealuse liikmesriigi poolt tunnustatud ettevõtjate või ettevõtjate organisatsiooni ja teiselt poolt kõnealuse liikmesriigi poolt tunnustatud müüjaorganisatsiooni vahel või

c)	punktides a ja b osutatud kokkuleppe puudumisel äriühinguid ja ühistuid käsitlevad õigusaktid, kui need reguleerivad suhkrupeedi tarnet suhkrut tootva äriühingu osanike või liikmete või ühistu liikmete poolt, või

d)	punktides a ja b osutatud kokkuleppe puudumisel kord, mis kehtis enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist, tingimusel et müüjad, kes nimetatud korda tunnustavad, tarnivad vähemalt 60 % kogu ettevõtjate poolt ostetavast suhkrupeedist suhkru tootmiseks ühes või mitmes tehases;

12)

AKV/India suhkur — CN-koodi 1701 alla kuuluv ja VI lisas loetletud riikidest pärit suhkur, mida imporditakse ühendusse:

—	AKV-EÜ partnerluslepingu V lisa protokolli nr 3 või

—	Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitleva kokkuleppe alusel; (8)

13)

täiskoormusega rafineerimistehas — tootmisüksus:

—	mille ainsaks tegevuseks on imporditud toor-roosuhkru rafineerimine, või

—	mis rafineeris turustusaastal 2004/2005 vähemalt 15 000 tonni imporditud toor-roosuhkrut.

II JAOTIS

SISETURG

I PEATÜKK

Hinnad

Artikkel 3

Võrdlushinnad

1. Valge suhkru võrdlushind on järgmine:

a)	631,9 EUR tonni kohta turustusaastatel 2006/2007 ja 2007/2008;

b)	541,5 EUR tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

c)	404,4 EUR tonni kohta turustusaastal 2009/2010.

2. Toorsuhkru võrdlushind on järgmine:

a)	496,8 EUR tonni kohta turustusaastatel 2006/2007 ja 2007/2008;

b)	448,8 EUR tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

c)	335,2 EUR tonni kohta turustusaastal 2009/2010.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud võrdlushinnad kehtivad otse tehasest toodud pakkimata suhkru puhul. Kõnealused hinnad kehtivad I lisas kirjeldatud standardkvaliteediga valge suhkru ja toorsuhkru puhul.

Artikkel 4

Hinnaaruandlus

Komisjon loob teabesüsteemi suhkruturu hindade kohta, sealhulgas suhkruturu hinnatasemete avaldamise süsteemi.

Süsteem põhineb valget suhkrut tootvate ettevõtjate või teiste suhkrukaubanduses tegevate käitajate esitatud teabel. See teave on konfidentsiaalne. Komisjon tagab, et avaldatud teave ei võimaldaks kindlaks teha üksikute ettevõtjate ega käitajate hindasid.

Artikkel 5

Suhkrupeedi miinimumhind

1. Kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind on järgmine:

a)	32,86 EUR tonni kohta turustusaastal 2006/2007;

b)	29,78 EUR tonni kohta turustusaastal 2007/2008;

c)	27,83 EUR tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

d)	26,29 EUR tonni kohta alates turustusaastast 2009/2010.

2. Lõikes 1 nimetatud miinimumhinda kohaldatakse I lisas kirjeldatud standardkvaliteediga suhkrupeedi puhul.

3. Suhkruettevõtjad, kes ostavad suhkruks töötlemiseks kõlblikku ja kvoodikohaseks suhkruks töötlemiseks mõeldud kvoodikohast suhkrupeeti, peavad maksma vähemalt miinimumhinna, mida on korrigeeritud hinnatõusude ja -langustega, võimaldamaks kõrvalekaldeid standardkvaliteedist.

4. Suhkrupeedikoguste puhul, mis vastavad neile tööstusliku suhkru või suhkru ülejäägi kogustele, mille suhtes kehtib artiklis 15 sätestatud ülejäägimaks, korrigeerib asjaomane suhkruettevõtja ostuhinda nii, et see on vähemalt võrdne kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinnaga.

Artikkel 6

Mitme kutseala vahelised kokkulepped

1. Majandusharusisesed kokkulepped ning tarnelepingud peavad vastama lõikele 3 ja II lisas sätestatud ostutingimustele, eelkõige suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste osas.

2. Suhkrupeedi ja suhkruroo ostutingimusi reguleerivad ühenduse vastava tooraine kasvatajate ja ühenduse suhkruettevõtjate vahel sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped.

3. Tarnelepingutes eristatakse suhkrupeeti selle alusel, kas sellest suhkrupeedist valmistatavad suhkrukogused on:

—	kvoodikohased,

—	kvoodivälised.

4. Kõik suhkruettevõtjad edastavad liikmesriigile, kus suhkur toodetakse, järgmise teabe:

a)	lõike 3 esimeses taandes nimetatud suhkrupeedikogused, mille kohta on sõlmitud külvieelsed tarnelepingud, ja suhkrusisalduse, millel lepingud põhinevad;

b)	vastava hinnangulise saagise.

Liikmesriigid võivad nõuda lisateavet.

5. Suhkruettevõtjad, kes ei ole sõlminud külvieelset tarnelepingut, millega määratakse kindlaks kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind nende kvoodikohasele suhkrule vastava suhkrupeedikoguse kohta, peavad maksma vähemalt kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinna suhkru tootmiseks ette nähtud kogu suhkrupeedi eest.

6. Sõltuvalt asjaomase liikmesriigi heakskiidust võivad majandusharusisesed kokkulepped kalduda kõrvale lõigetest 3 ja 4.

7. Juhul kui majandusharusiseseid kokkuleppeid ei ole sõlmitud, võtab asjaomane liikmesriik ette vajalikud käesoleva määruse kohased sammud, kaitsmaks asjaomaste osapoolte huvisid.

2. PEATÜKK

Kvoodikohane toodang

Artikkel 7

Kvootide määramine

1. Suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmise kohta kehtivad kvoodid riiklikul või piirkondlikul tasandil on määratud kindlaks III lisas.

2. Liikmesriigid määravad kvoodi igale suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi tootmisega tegelevale ettevõtjale, kes on asutatud nende territooriumil ning on vastavalt artiklile 17 tunnustatud.

Kõikide ettevõtjate jaoks on määratud kvoot võrdne määruse (EÜ) nr 1260/2001 kohase A- ja B-kvoodi summaga, mis määrati ettevõtjatele turustusaastaks 2005/2006.

3. Juhul kui kvoot määratakse suhkruettevõtjale, kellel on rohkem kui üks tootmisüksus, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et piisavalt arvestada suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huvidega.

Artikkel 8

Suhkru lisakvoot

1. Iga suhkruettevõtja võib hiljemalt 30. septembriks 2007 taotleda sellelt liikmesriigilt, kus ta on asutatud, suhkru lisakvoodi määramist.

Liikmesriikide maksimaalsed suhkru lisakvoodid on kindlaks määratud IV lisa I punktis.

2. Liikmesriik määrab vastuvõetavad kogused nende taotluste alusel ning lähtudes objektiivsetest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumitest. Juhul kui nende lisakoguste taotluste summa ületab olemasoleva riikliku koguse, näeb asjaomane liikmesriik ette vastuvõetavate koguste proportsionaalse vähendamise. Järelejäänud kogused moodustavad asjaomastele ettevõtjatele määratava lisakvoodi.

3. Kooskõlas lõigetega 1 ja 2 ettevõtjatele määratud lisakvoodid maksustatakse ühekordse summaga, mille suurus on 730 EUR. Maksu kogutakse määratud lisakvoodi tonni kohta.

4. Liikmesriik kehtestab lõike 3 kohaselt ühekordselt makstava kogusumma oma territooriumil asuvatele ettevõtjatele, kellele on määratud lisakvoot.

Asjaomased suhkruettevõtjad maksavad ühekordselt makstava summa tähtpäevaks, mille määrab kindlaks liikmesriik. Tähtpäev on hiljemalt 28. veebruar 2008.

5. Juhul kui suhkruettevõtja ei ole ühekordselt makstavat summat tasunud enne 28. veebruari 2008, siis lisakvoote asjaomasele suhkruettevõtjale määratuks ei loeta.

Artikkel 9

Isoglükoosi lisa- ja täiendav kvoot

1. Turustusaastal 2006/2007 lisatakse 100 000 tonni suurune isoglükoosikvoot III lisas kindlaksmääratud isoglükoosikvoodile. Turustusaastal 2007/2008 ja turustusaastal 2008/2009 lisatakse täiendav 100 000 tonni suurune isoglükoosikvoot eelneva turustusaasta kvoodile.

Liikmesriigid määravad ettevõtjatele lisakvoodid proportsionaalselt isoglükoosikvootidega, mis on määratud kooskõlas artikli 7 lõikega 2.

2. Itaalia, Leedu ja Rootsi võivad nende territooriumil asutatud ettevõtjate taotlusel määrata täiendava isoglükoosikvoodi ajavahemikul turustusaasta 2006/2007 kuni turustusaasta 2009/2010. Liikmesriikide maksimaalsed täiendavad kvoodid on kindlaks määratud IV lisa II punktis.

3. Kooskõlas lõikega 2 ettevõtjatele määratud kvoodid maksustatakse ühekordselt makstava summaga, mille suurus on 730 EUR. Maksu kogutakse määratud täiendava kvoodi tonni kohta.

Artikkel 10

Kvootide haldamine

1. Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras kohandatakse III lisas kehtestatud kvoote turustusaasta 2006/2007 jaoks hiljemalt 30. septembriks 2006 ning turustusaastate 2007/2008, 2008/2009, 2009/2010 ja 2010/2011 jaoks hiljemalt eelneva turustusaasta veebruarikuu lõpuks. Kõnealused kohandused tulenevad käesoleva määruse artiklite 8 ja 9, käesoleva artikli lõike 2, artiklite 14 ja 19 ning määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 kohaldamisest.

2. Võttes arvesse määruses (EÜ) nr 320/2006 sätestatud ümberkorralduskava tulemusi, otsustab komisjon artikli 39 lõikes 2 osutatud korras hiljemalt 2010. aasta veebruari lõpuks, milline on vajaminev protsendimäär kehtivate suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikvootide vähendamiseks liikmesriigi või piirkonna kohta, pidades silmas turgude tasakaalustamatuse vältimist alates turustusaastast 2010/2011.

3. Vastavalt sellele kohandavad liikmesriigid iga ettevõtja kvoodi.

Artikkel 11

Riigisiseste kvootide määramine

1. Liikmesriigid võivad vähedada oma territooriumil asutatud ettevõtjale määratud suhkru- või isoglükoosikvooti:

—	kuni 25 % turustusaastateks 2006/2007 ja 2007/2008, austades ettevõtjate vabadust osaleda määrusega (EÜ) nr 320/2006 kehtestatud mehhanismides, ning

—	kuni kui 10 % turustusaastaks 2008/2009 ja edaspidi.

2. Liikmesriigid võivad kvoote ettevõtjate vahel üle kanda kooskõlas V lisas kehtestatud eeskirjadega ning võttes arvesse kõigi asjaomaste osapoolte, eriti suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huve.

3. Vastavalt lõigetele 1 ja 2 vähendatud kogused määrab asjaomane liikmesriik ühele või mitmele ettevõtjale oma territooriumil, hoolimata sellest, kas neil on kehtivaid kvoote.

3. PEATÜKK

Kvoodiväline toodang

Artikkel 12

Reguleerimisala

Turustusaasta jooksul toodetud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit, mis ületab artiklis 7 nimetatud kvooti, võib:

a)	kasutada artiklis 13 nimetatud teatavate toodete töötlemiseks;

b)	kanda üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisse kooskõlas artikliga 14;

c)	kasutada eritarnekorra raames äärepoolseimates piirkondades kooskõlas määruse (EÜ) nr 247/2006 II jaotisega; või

d)	eksportida artikli 39 lõikes 2 osutatud korras kindlaksmääratud kogusepiirangute ulatuses, järgides asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi.

Muude koguste suhtes kohaldatakse artiklis 15 osutatud ülejäägimaksu.

Artikkel 13

Tööstuslik suhkur

1. Tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup säilitatakse ühe lõikes 2 nimetatud toote tootmiseks, kui:

a)	artikli 17 kohaselt tunnustatud tootja ja tunnustatud kasutaja on kauba kohta sõlminud tarnelepingu enne turustusaasta lõppu; ja

b)	kaup on tarnitud kasutajale hiljemalt järgneva turustusaasta 30. novembriks.

2. Komisjon koostab artikli 39 lõikes 2 osutatud korras nimekirja toodetest, mille tootmiseks kasutatakse tööstuslikku suhkrut, tööstuslikku isoglükoosi ja tööstuslikku inuliinisiirupit.

Nimekiri hõlmab eelkõige järgmist:

a)	bioetanool, alkohol, rumm, eluspärm ning võieteks kasutatavad ja Rinse Appelstroopiks töödeldavad siirupite kogused;

b)	teatavad suhkrut mittesisaldavad tööstustooted, mille töötlemisel kasutatakse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit;

c)	teatavad keemia- või farmaatsiatööstuse tooted, mis sisaldavad suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit.

3. Artikli 1 lõike 1 punktides b–e loetletud toodetele võidakse anda tootmistoetust, juhul kui suhkru ülejääk või imporditud suhkur, isoglükoosi ülejääk või inuliinisiirupi ülejääk ei ole maailmaturuhinnaga kättesaadav käesoleva artikli lõike 2 punktides b ja c nimetatud toodete tootmiseks.

Tootmistoetus määratakse kindlaks, võttes arvesse eelkõige imporditud suhkru kasutamisest tingitud kulusid, mis ettevõtjatel tuleks kanda maailmaturult tarnimise korral, ning ühenduse turul olemasoleva suhkru ülejäägi hinda või võrdlushinda, juhul kui suhkru ülejääki ei ole.

Artikkel 14

Suhkru ülejäägi ülekandmine

1. Iga ettevõtja võib otsustada kanda kogu oma toodang või osa toodangust, mis ületab ettevõtjale määratud suhkru-, isoglükoosi- või inuliinisiirupikvooti, üle järgmisesse turustusaastasse. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on kõnealune otsus lõplik.

2. Ettevõtjad, kes võtavad vastu lõikes 1 nimetatud otsuse:

teavitavad asjaomast liikmesriiki enne selle liikmesriigi poolt määratavat kuupäeva:

—	ülekantavatest roosuhkru kogustest ajavahemikul jooksva turustusaasta 1. veebruar kuni 30. juuni,

—	ülekantavatest suhkru või inuliinisiirupi muudest kogustest ajavahemikul jooksva turustusaasta 1. veebruar kuni 15. aprill;

b)	korraldavad asjaomaste koguste ladustamise omal kulul kuni jooksva turustusaasta lõpuni.

3. Kui ettevõtja lõplik toodang asjaomasel turustusaastal oli väiksem kui lõike 1 kohase otsuse tegemise hetkel tehtud hinnang, võib ülekantavat kogust enne järgmise turustusaasta 31. oktoobrit tagasiulatuvalt muuta.

4. Ülekantud kogused loetakse esimesteks järgmisel turustusaastal toodetud kvoodikohasteks kogusteks.

Artikkel 15

Ülejäägimaks

1. Ülejäägimaksuga maksustatakse järgmised kogused:

a)	mis tahes turustusaasta vältel toodetud suhkru ülejääk, isoglükoosi ülejääk ja inuliinisiirupi ülejääk, välja arvatud kogused, mis on kantud üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisesse ning mis on ladustatud kooskõlas artikliga 14, või artikli 12 punktides c ja d nimetatud kogused;

b)	tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup, mille puhul ei ole määratud tähtajaks esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et see on töödeldud üheks artikli 13 lõikes 2 nimetatud toodetest;

c)	suhkur, isoglükoos ja inuliinisiirup, mis on kõrvaldatud turult kooskõlas artikliga 19 ja mille puhul ei ole täidetud artikli 19 lõikes 3 ette nähtud kohustusi.

2. Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras kehtestatakse ülejäägimaks piisavalt kõrge, et vältida lõikes 1 osutatud koguste kuhjumist.

3. Lõike 1 kohaselt tasutava ülejäägimaksu nõuab liikmesriik sisse oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt lõikes 1 nimetatud tootmiskogustele, mis on asjaomasel turustusaastal ettevõtjatele kehtestatud.

4. PEATÜKK

Turukorraldus

Artikkel 16

Tootmismaks

1. Alates turustusaastast 2007/2008 maksustatakse suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit tootvate ettevõtjate valduses olevad suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikvoodid tootmismaksuga.

2. Kvoodikohasele suhkrule ja kvoodikohasele inuliinisiirupile kehtestatakse tootmismaks 12 EUR tonni kohta. Isoglükoosile kehtestatav tootmismaks moodustab 50 % suhkrule kohaldatavast tootmismaksust.

3. Lõike 1 kohaselt makstava tootmismaksu kogusumma kogub liikmesriik oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt asjaomase turustusaasta kvoodile.

Ettevõtjad sooritavad maksed hiljemalt asjaomase turustusaasta veebruari lõpuks.

4. Ühenduse suhkru ja inuliinisiirupi tootmisega tegelevad ettevõtjad võivad taotleda, et suhkrupeedi või suhkruroo kasvatajad või siguritarnijad kannaksid kuni 50 % kõnealusest tootmismaksust.

Artikkel 17

Tunnustatud käitajad

1. Taotluse korral annavad liikmesriigid tunnustuse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit tootvale ettevõtjalevõi ettevõtjale, kes neid tooteid töötleb artikli 13 lõikes 2 esitatud nimekirjas osutatud toodeteks, tingimusel et ettevõtja:

a)	tõendab oma professionaalset tootmisvõimsust;

b)	nõustub esitama mis tahes teavet ning lubama käesoleva määrusega seotud kontrollimist;

c)	ei ole andnud põhjust tunnustuse peatamiseks või tagasivõtmiseks.

2. Tunnustatud ettevõtjad esitavad liikmesriigile, mille territooriumil suhkrupeedi ja suhkruroo koristamine ja rafineerimine aset leiab, järgmise teabe:

a)	suhkrupeedi või suhkruroo kogused, mille kohta on sõlmitud tarneleping, ning vastavad hinnangulised suhkrupeedi või suhkruroo saagi ning suhkru saagise hektari kohta;

b)	andmed suhkrupeedi, suhkruroo ja toorsuhkru esialgsete ja tegelike tarnete kohta ning suhkrutootmise ja suhkruvarude olukorra kohta;

c)	müüdud valge suhkru kogused ning vastavad hinnad ja tingimused.

Artikkel 18

Eraladustamine ja sekkumine

1. Juhul kui ühenduse keskmine registreeritud hind on võrdlusperioodi jooksul võrdlushinnast madalam ning arvestades olukorda turul on tõenäoline, et see jääb sellele tasemele, võidakse ettevõtjatele, kellele on antud suhkrukvoot, anda toetust valge suhkru eraladustamiseks.

2. Turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008, 2008/2009 ja 2009/2010 ostab iga suhkrut tootva liikmesriigi poolt määratud sekkumisamet ühenduses kokku kuni 600 000 tonni (väljendatuna valges suhkrus) talle pakutavat valget suhkrut või toorsuhkrut turustusaasta jooksul, tingimusel et:

—	asjaomane suhkur on toodetud kvoodi alusel ühenduses kasvatatud suhkrupeedist või suhkruroost;

—	kõnealuse suhkru kohta on müüja ja sekkumisameti vahel sõlmitud ladustamisleping.

Sekkumisametid ostavad suhkrut kokku hinnaga, mis moodustab 80 % artiklis 3 selleks turustusaastaks kehtestatud võrdlushinnast, mis järgneb turustusaastale, mille jooksul esitatakse pakkumine. Kui suhkru kvaliteet erineb selle suhkru standardkvaliteedist, millele on kehtestatud võrdlushind, siis suhkru hinda vastavalt kas tõstetakse või alandatakse.

3. Sekkumisametid võivad suhkrut müüa üksnes hinnaga, mis on kõrgem selleks turustusaastaks kehtestatud võrdlushinnast, millal müük toimub.

Siiski võidakse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras otsustada, järgides samas asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi, et sekkumisametid:

võivad müüa suhkrut hinnaga, mis on võrdne esimeses lõigus osutatud võrdlushinnaga või sellest madalam, kui kõnealune suhkur on ette nähtud:

—	kasutamiseks loomatoiduna või

—	eksportimiseks kas ilma edasise töötlemiseta või pärast töötlemist asutamislepingu I lisas või käesoleva määruse VII lisas nimetatud toodeteks;

peavad andma nende käes hoitava töötlemata suhkru ühenduse siseturul inimestele tarbimiseks või heategevusorganisatsioonidele, keda liikmesriik või komisjon (juhul kui liikmesriik ei ole organisatsiooni tunnustanud) on tunnustanud, hinnaga, mis on kehtivast võrdlushinnast madalam või tasuta jagamiseks konkreetsete hädaabioperatsioonide raames.

Artikkel 19

Suhkru kõrvaldamine

1. Selleks et säilitada turu struktuurilist tasakaalu võrdlushinna lähedasel tasemel, võidakse turult kuni järgmise turustusaasta alguseni kõrvaldada kõigi liikmesriikide jaoks ühine protsendimäär kvoodikohast suhkrut, kvoodikohast isoglükoosi ja kvoodikohast inuliinisiirupit, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid ühenduse kohustusi.

Sellisel juhul vähendatakse asjaomasel turustusaastal käesoleva määruse artikli 29 lõikes 1 nimetatud traditsioonilist tarnevajadust importtoorsuhkru rafineerimiseks sama protsendimäära võrra.

2. Lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise protsendimäär määratakse hiljemalt asjaomase turustusaasta 31. oktoobriks selle turustusaasta jooksul oodatavate turusuundumuste põhjal.

3. Iga ettevõtja, kellele on määratud kvoot, ladustab kõrvaldamisperioodi vältel omaenda kulul suhkrukogused, mis vastavad asjaomase turustusaasta kvoodikohase toodangu suhtes kohaldatavale lõikes 1 osutatud protsendimäärale.

Turustusaasta jooksul kõrvaldatud suhkrukogused loetakse esimesteks järgmisel turustusaastal kvoodikohaselt toodetud kogusteks. Võttes arvesse eeldatavaid suhkruturu suundumusi, võidakse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras otsustada käsitada kogu kõrvaldatud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit või osa sellest jooksval ja/või järgneval turustusaastal:

—	suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ülejäägina, mida võib kasutada tööstusliku suhkru, tööstusliku isoglükoosi või tööstusliku inuliinisiirupina või

—	täiendavaks kvoodikohaseks toodanguks, millest ühe osa võib reserveerida ekspordiks vastavalt asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevatele ühenduse kohustustele.

4. Juhul kui ühenduse suhkruvarud on ebapiisavad, võidakse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras otsustada, et teatava koguse kõrvaldatud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit võib müüa ühenduse turul enne kõrvaldamisperioodi lõppu.

Artikkel 20

Ladustamine muude meetmete kohaselt

Ühe artiklites 14, 18 või 19 osutatud meetme kohaselt turustusaasta vältel ladustatud suhkrut on keelatud riiklikult või eraladustada ükskõik millise muu nimetatud sätte kohaselt.

III JAOTIS

KAUBAVAHETUS KOLMANDATE RIIKIDEGA

1. PEATÜKK

Üldised impordi- ja ekspordisätted

Artikkel 21

Koondnomenklatuur

Käesoleva määrusega hõlmatud toodete tariifijärgse klassifitseerimise suhtes kohaldatakse kaupade koondnomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirju ja selle kohaldamise erieeskirju. Käesoleva määruse kohaldamisest tulenev tariifinomenklatuur moodustab osa ühisest tollitariifistikust.

Artikkel 22

Üldpõhimõtted

Kui käesolevas määruses või vastavalt sellele vastuvõetud sätetes ei ole sätestatud teisiti, on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud:

a)	kehtestada mis tahes maksu, millel on tollimaksuga samaväärne mõju;

b)	kohaldada mis tahes koguselist piirangut või samaväärse mõjuga meedet.

Artikkel 23

Ekspordi- ja impordilitsentsid

1. Artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete, välja arvatud punktis h nimetatud toodete importimisel ühendusse või eksportimisel ühendusest tuleb esitada impordi- või ekspordilitsents. Juhul kui teatava suhkruimpordi haldamisel ei nõuta litsentse, võib ette näha erandeid.

2. Liikmesriigid annavad litsentsi igale taotlejale, sõltumata tema asutamiskohast ühenduses ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 28 ja 32 ning nõukogu 27. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 980/2005 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) (9) artikli 12 lõike 5 kohaldamiseks võetud meetmeid ning asutamislepingu artikli 133 või 300 alusel sõlmitud lepingute kohaldamist.

3. Impordi- ja ekspordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses.

Litsentsid antakse välja tagatise esitamisel, mis garanteerib, et kõnealused tooted imporditakse või eksporditakse litsentsi kehtivusaja jooksul. Välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel, jäädakse tagatisest täielikult või osaliselt ilma, kui sellel perioodil ei ole importi ega eksporti toimunud või see on toimunud üksnes osaliselt.

4. Litsentside kehtimise tingimused määratakse kindlaks artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 24

Seestöötlemise kord

Määral, mis on vajalik suhkrusektori turgude ühise korralduse ladusaks toimimiseks, võib artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete puhul seestöötlemise korra kasutamise täielikult või osaliselt keelata artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 25

Kaitsemeede

1. Kui import või eksport põhjustab või võib põhjustada artikli 1 lõikes 1 nimetatud ühe või mitme toote turul ühenduses tõsiseid häireid, mis võivad ohustada asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamist, võib kaubanduses kohaldada ühenduste rahvusvahelistele kohustustele vastavaid asjakohaseid meetmeid, kuni sellised häired või häirete oht on lakanud.

2. Juhul kui tekib lõikes 1 nimetatud olukord, võtab komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vastu otsuse vajalike meetmete kohta.

Juhul kui liikmesriik esitab komisjonile taotluse, võtab komisjon otsuse vastu kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist.

Liikmesriike teavitatakse sellistest meetmetest, mida tuleb viivitamata kohaldada.

3. Lõike 2 kohase komisjoni otsuse meetmete kohta võib iga liikmesriik suunata nõukogule kolme tööpäeva jooksul pärast sellest teadasaamist. Nõukogu tuleb kokku viivitamata. Ühe kuu jooksul alates meetmete nõukogule suunamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega kõnealuseid meetmeid muuta või need kehtetuks tunnistada.

4. WTO liikmesriikide suhtes kohaldatavaid meetmeid, mis on vastu võetud käesoleva artikli kohaselt, kohaldatakse siiski nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määruse (EÜ) nr 3285/94 (impordi ühiste eeskirjade kohta) (10) alusel.

2. PEATÜKK

Impordi suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 26

Imporditollimaksud

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete suhtes ühise tollitariifistiku imporditollimaksu määrasid.

2. Olenemata lõikest 1, võib komisjon peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamise järgmiste toodete teatavate koguste suhtes, et tagada kolmandatest riikidest importimise teel ühenduse turu piisav varustamine:

—	CN-koodide 1701 11 10 ja 1701 12 10 alla kuuluva rafineerimiseks ettenähtud toorsuhkur,

—	CN-koodi 1703 alla kuuluv melass.

3. Selleks et tagada artikli 13 lõikes 2 nimetatud toodete tootmiseks vajalikud varud, võib komisjon teatavate koguste puhul täielikult või osaliselt peatada CN-koodi 1701 alla kuuluva suhkru ja CN-koodide 1702 30 10, 1702 40 10, 1702 60 10 ja 1702 90 30 alla kuuluva isoglükoosi suhtes imporditollimaksu kohaldamise.

Artikkel 27

Impordikorraldus

1. Selleks et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete impordist, kohaldatakse ühe või mitme sellise toote impordi suhtes ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksumäärade alusel täiendavat imporditollimaksu, kui vastavalt artikli 40 lõike 1 punktile e kindlaks määratud tingimused on täidetud, välja arvatud juhul, kui import usutavasti ei häiri ühenduse turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

2. Impordi suhtes, mis on teostatud madalamal hinnatasemel kui see, mille ühendus on teatanud Maailma Kaubandusorganisatsioonile (“käivitushind”), võib kehtestada täiendava imporditollimaksu.

Impordihinnad, mida arvestatakse kõnealuse täiendava imporditollimaksu määramisel, määratakse kindlaks asjaomase kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel.

CIF-impordihindu kontrollitakse sel eesmärgil asjaomase toote tüüpiliste maailmaturu või ühenduse impordituru hindade alusel.

3. Kui aastal, mil ilmneb või võib ilmneda lõikes 1 nimetatud kahjulik mõju, ületab impordimaht turulepääsu võimalustel põhineva taseme, mida määratletakse kolme eelneva aasta vastava omamaise tarbimise protsendimäärana (“käivituskogus”), võib samuti kehtestada täiendava imporditollimaksu.

Artikkel 28

Tariifikvoodid

1. Artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete impordi tariifikvoodid, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest või mis tahes muust nõukogu aktist, avab ja neid haldab komisjon vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis võetakse vastu käesoleva määruse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

2. Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste käitajate diskrimineerimist, kasutades mõnda järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:

a)	meetod, mis põhineb taotluste saabumise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel “kes ees, see mees”);

b)	meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel (“üheaegse läbivaatamise meetodit” kasutades);

c)	meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel (“vanade olijate/uute taotlejate meetodit” kasutades).

3. Vastuvõetud haldusmeetodi puhul võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse turu tarnevajadusi ja selle turu tasakaalu kindlustamise vajadust.

Artikkel 29

Traditsiooniline tarnevajadus rafineerimiseks

1. Olenemata artikli 19 lõikest 1, on kindlaksmääratud traditsiooniline tarnevajadus ühenduses suhkru rafineerimiseks 1 796 351 tonni igal turustusaastal väljendatuna valge suhkruna.

Turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 jaotatakse traditsiooniline tarnevajadus järgmiselt:

—	296 627 tonni Prantsusmaa jaoks;

—	291 633 tonni Portugali jaoks;

—	19 585 tonni Sloveenia jaoks;

—	59 925 tonni Soome jaoks;

—	1 128 581 tonni Ühendkuningriigi jaoks.

2. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud traditsioonilist tarnevajadust suurendatakse järgmiselt:

a)	50 000 tonni võrra turustusaastal 2007/2008 ja 100 000 tonni võrra alates turustusaastast 2008/2009. Need kogused tehakse Itaaliale kättesaadavaks turustusaastatel 2007/2008 ja 2008/2009;

b)	30 000 tonni võrra alates turustusaastast 2006/2007 ja täiendavalt veel 35 000 tonni võrra alates sellest turustusaastast, mil suhkrukvooti on vähemalt 50 % vähendatud.

Esimese lõigu punktis b osutatud kogused on antud toor-roosuhkru kohta ja need reserveeritakse turustusaastateks 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 Portugali ainsa 2005. aastal töötava suhkrupeedi töötlemise tehase jaoks. Kõnealust töötlemistehast loetakse täiskoormusega rafineerimistehaseks.

3. Rafineerimiseks ettenähtud suhkru impordilitsentse väljastatakse ainult täiskoormusega rafineerimistehastele, tingimusel et asjaomased kogused ei ületa koguseid, mida võib importida lõigeteses 1 ja 2 nimetatud traditsioonilise tarnevajaduse raames. Kõnealuseid litsentse võib üle kanda ainult täiskoormusega rafineerimistehaste vahel ning litsentside kehtivus lõpeb selle turustusaasta lõpul, milleks need on väljastatud.

Käesolevat lõiget kohaldatakse turustusaastate 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 ning iga järgneva turustusaasta esimese kolme kuu suhtes.

4. Imporditollimaksude kohaldamine rafineerimiseks mõeldud roosuhkru suhtes, mis kuulub CN-koodi 1701 11 10 alla ja on pärit VI lisas loetletud riikidest, peatatakse lisakoguse suhtes, mida on vaja täiskoormusega rafineerimistehaste piisava varustatuse tagamiseks turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009.

Lisakogus määratakse kindlaks artikli 39 lõikes 2 osutatud korras, lähtudes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud traditsioonilise tarnevajaduse ja asjaomase turustusaasta rafineerimiseks mõeldud suhkru tarneprognoosi vahelisest tasakaalust. Turustusaasta jooksul võib seda tasakaalu artikli 39 lõikes 2 osutatud korras muuta, lähtudes ajaloolisest kindlaksmääratud hinnangust tarbimiseks mõeldud toorsuhkru kohta.

Artikkel 30

Garanteeritud hind

1. AKV/India suhkru garanteeritud hind kehtib toorsuhkru ja valge suhkru impordi korral järgmistest riikidest:

a)	vähimarenenud riigid vastavalt määruse (EÜ) nr 980/2005 artiklites 12 ja 13 kehtestatud korrale;

b)	käesoleva määruse VI lisas loetletud riigid artikli 29 lõikes 4 osutatud lisakoguse puhul.

2. Garanteeritud hinnaga suhkru impordilitsentside taotlustele tuleb lisada ekspordiriigi ametiasutuste väljastatud ekspordilitsents, mis tõendab suhkru vastavust asjakohaste kokkulepetega ettenähtud eeskirjadele.

Artikkel 31

Suhkruprotokollist tulenevad kohustused

Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras võib võtta meetmeid tagamaks, et AKV/India suhkur imporditakse ühendusse AKV-EÜ partnerluslepingu V lisa protokollis nr 3 ning Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitlevas lepingus sätestatud tingimustel. Kõnealused meetmed võivad kalduda kõrvale käesoleva määruse artiklist 29.

3. PEATÜKK

Ekspordi suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 32

Eksporditoetuste reguleerimisala

1. Määral, mis on vajalik, et võimaldada artikli 1 lõike 1 punktides b ja c loetletud toodete eksporti ilma edasise töötlemiseta või VII lisas loetletud töödeldud toodete kujul, võttes aluseks suhkru noteeringud või hinnad maailmaturul, ning piirides, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest, võidakse nende noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

2. Eksporditoetus võidakse ette näha artikli 1 lõike 1 punktides d ja g loetletud toodete jaoks, mida eksporditakse ilma edasise töötlemiseta või VII lisas loetletud töödeldud toodete kujul.

Sellisel juhul võetakse toetussumma kindlaksmääramisel iga tonni kuivaine kohta arvesse eelkõige:

a)	CN-koodi 1702 30 91 alla kuuluvate toodete ekspordi puhul kohaldatavat toetust,

b)	artikli 1 lõike 1 punktis c loetletud toodete ekspordi puhul kohaldatavat toetust,

c)	kavandatava ekspordi majanduslikke aspekte.

3. I lisas määratletud standardkvaliteediga toorsuhkru eksporditoetused ei tohi ületada 92 % valgele suhkrule määratud toetusest. Seda piirangut ei kohaldata kristalliseerunud suhkrule määratavate eksporditoetuste puhul.

4. VII lisas loetletud töödeldud toodete kujul eksporditavate toodete eksporditoetused ei või olla suuremad kui eksporditoetused samadele toodetele, mida eksporditakse töötlemata kujul.

Artikkel 33

Eksporditoetuse kindlaksmääramine

1. Kogused, mida võib eksporditoetusega eksportida, määratakse meetodiga, mis:

on kõige sobivam toote omaduste ja kõnealuse turusituatsiooni seisukohalt ning mis võimaldab olemasolevate vahendite kõige tulemuslikumat kasutamist, võttes arvesse ühenduse ekspordi tõhusust ja struktuuri, põhjustamata sealjuures asjaomaste käitajate diskrimineerimist, eelkõige suurte ja väikeste käitajate vahel;

b)	on käitajate jaoks halduslikult kõige vähem koormav, võttes arvesse haldusnõudeid.

2. Eksporditoetused on kogu ühenduses ühesuurused. Need võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

Eksporditoetused määratakse kindlaks artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

Toetusi võidakse kindlaks määrata:

a)	korrapäraste ajavahemike järel;

b)	pakkumismenetluse kaudu toodetele, mille suhtes selline kord on varem ette nähtud.

Vajaduse korral võib komisjon korrapäraste ajavahemike järel kindlaksmääratud toetusi liikmesriigi taotlusel või omal algatusel muuta.

3. Artikli 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ja edasise töötlemiseta eksporditavate toodete puhul antakse eksporditoetust üksnes taotluse ja ekspordilitsentsi esitamisel.

Artikli 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud edasise töötlemiseta eksporditavate toodete ekspordi suhtes kohaldatakse toetust, mis kehtis litsentsi taotlemise päeval, ja diferentseeritud toetuse korral kohaldatakse toetust, mis kehtib samal päeval:

a)	litsentsil osutatud sihtkoha puhul või

b)	vajaduse korral tegeliku sihtkoha puhul, kui see erineb litsentsil näidatud sihtkohast; sel juhul ei tohi kohaldatav summa ületada litsentsil näidatud sihtkoha suhtes kehtivat summat.

4. Artikli lõike 3 reguleerimisala võib laiendada ka kõnealustele toodetele, mida eksporditakse VII lisas loetletud töödeldud toodete kujul kooskõlas nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3448/93 (millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord) (11) artikli 16 lõikes 2 osutatud korraga. Üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu nimetatud korras.

Artikkel 34

Ekspordipiirangud

Asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevate koguseliste kohustuste järgimine tagatakse võrdlusperioodideks välja antud ekspordilitsentside alusel, mida kohaldatakse asjaomaste toodete suhtes.

Artikkel 35

Ekspordipiirangud

1. Kui ühe või mitme artikli 1 lõikes 1 loetletud toote noteeringud või hinnad maailmaturul ulatuvad tasemeni, mis häirib või ähvardab häirida ühenduse turu varustatust, ja kui kõnealune olukord tõenäoliselt jätkub või halveneb, võib äärmise vajaduse korral võtta asjakohaseid meetmeid.

2. Käesoleva artikli alusel võetud meetmete kohaldamisel võetakse arvesse kohustusi, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt sõlmitud lepingutest.

IV JAOTIS

ÜLD- ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 36

Riigiabi

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete tootmise ja nendega kauplemise, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud riigiabi suhtes asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

2. Liikmesriigid, kes vähendavad oma suhkrukvooti rohkem kui 50 %, võivad anda ajutist riigiabi ajavahemikul, mil suhkrupeedikasvatajatele makstakse üleminekutoetust vastavalt nõukogu 20. veebruar 2006. aasta määruse (EÜ) nr 319/2006 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (12) peatüki 10f sätetele. Komisjon otsustab iga asjaomase liikmesriigi taotlusel kõnealuse meetme jaoks määratava riigiabi kogusumma.

Itaalia suhkrupeedikasvatajatele ja suhkrupeedi transpordiks antav esimeses lõigus osutatud ajutine abi ei tohi ületada 11 EUR ühe tonni suhkrupeedi kohta igal turustusaastal.

3. Soome võib anda suhkrupeedikasvatajatele abi kuni 350 EUR hektari kohta igal turustusaastal.

4. Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni 30 päeva jooksul pärast iga turustusaasta lõppu sellel turustusaastal tegelikult antud riigiabi suurusest.

Artikkel 37

Häireklausel

Kui ühenduse turul täheldatakse märkimisväärset hindade tõusu või langust ning:

—	kõik käesoleva määruse muudes artiklites sätestatud meetmed on võetud, ja

—	olukord tõenäoliselt jätkuvalt häirib või võib jätkuvalt häirida turgu,

võib võtta vajalikke täiendavaid meetmeid.

Artikkel 38

Teabevahetus

Liikmesriigid ja komisjon annavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks ning artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodetega seotud kehtivate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalikku teavet.

Artikkel 39

Suhkruturu korralduskomitee

1. Komisjoni abistab suhkruturu korralduskomitee, edaspidi “komitee”.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 40

Rakenduseeskirjad

1. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 39 lõikes 2 osutatud korras. Need hõlmavad eelkõige:

a)	üksikasjalikke eeskirju artiklite 3–6 kohaldamiseks, eelkõige eeskirju, mis käsitlevad hindade tõstmist ja alandamist, mida kohaldatakse artikli 3 lõikes 3 nimetatud võrdlushinnast ja artikli 5 lõikes 3 nimetatud miinimumhinnast kõrvalekaldumisel;

b)	üksikasjalikke eeskirju artiklite 7–10 kohaldamiseks;

c)	üksikasjalikke eeskirju artiklite 12, 13, 14 ja 15 kohaldamiseks, eelkõige tootmistoetuste saamise tingimusi, nimetatud toetuste summasid ja abikõlblikke koguseid;

d)	üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad artiklites 8, 9, 15 ja 16 osutatud summade kehtestamist ja nendest teatamist;

üksikasjalikke eeskirju artiklite 26, 27 ja 28 kohaldamiseks. Kõnealused eeskirjad võivad eelkõige hõlmata järgmist:

i)	artikli 26 lõigetes 2 ja 3 nimetatud peatamist, mis võidakse määrata kindlaks pakkumismenetluse abil;

ii)	nende toodete täpset kindlaksmääramist, mille suhtes võib vastavalt artiklile 27 kohaldada täiendavat imporditollimaksu;

iii)

iga-aastasi kvoote vastavalt artikli 28 lõikele 1, mis on vajaduse korral sobivalt aasta lõikes etappideks jaotatud, ja kasutatavat haldusmeetodit, mis vajaduse korral sisaldab:

—	toote laadi, lähteriiki ja päritolu kinnitavaid tagatisi;

—	esimeses taandes nimetatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamist;

—	impordilitsentside väljaandmise tingimusi ja nende kehtivusaega;

f)	üksikasjalikke eeskirju artiklite 36 ja 38 kohaldamiseks;

üksikasjalikke eeskirju III jaotise 3. peatüki sätete kohaldamiseks. Kõnealused eeskirjad võivad eelkõige hõlmata järgmist:

i)	üksikasjalikke eeskirju nende eksporditavate koguste ümberjaotamise kohta, mida ei ole eraldatud või kasutatud;

ii)	artiklis 35 osutatud asjakohaseid meetmeid.

2. Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras võib lisaks vastu võtta:

a)	kriteeriume, mida kohaldavad suhkruettevõtjad, kui nad jaotavad suhkrupeedimüüjate vahel suhkrupeedi koguseid, mille kohta sõlmitakse artikli 6 lõikes 4 osutatud külvieelsed tarnelepingud;

b)	I ja II lisa muudatusi;

c)	erandeid artikli 14 lõikes 2 sätestatud kuupäevadest;

üksikasjalikke eeskirju artiklite 16–19 kohaldamiseks, eelkõige:

i)	tunnustatud käitajate esitatavat lisateavet;

ii)	kriteeriume sanktsioonide ning käitajate tunnustamise peatamise ja lõpetamise kohta;

iii)	artikli 18 lõikes 1 sätestatud eraladustamiseks abi andmist ja abisummasid;

iv)	kvaliteeti ja kogust käsitlevaid miinimumnõudeid, kohaldatavat hindade tõstmist ja alandamist ning menetlusi ja nõudeid sekkumisametite poolt ülevõtmiseks artikli 18 lõikes 2 sätestatud sekkumiskokkuostu puhul;

v)	artikli 19 lõikes 1 osutatud kõrvaldatud kvoodikohase suhkru protsendimäära;

vi)	miinimumhinna maksmistingimusi, juhul kui kõrvaldatud suhkrut müüakse ühenduse turul artikli 19 lõike 4 kohaselt;

e)	eeskirju artikli 23 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamiseks;

üksikasjalikke eeskirju artiklite 29 ja 30 kohaldamiseks ning eelkõige rahvusvaheliste lepingute täitmiseks:

i)	artikli 2 lõikes 11 esitatud mõiste muudatusi;

ii)	VI lisa muudatusi;

g)	meetmeid artikli 37 kohaldamiseks.

Artikkel 41

Määruse (EÜ) nr 247/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 247/2006 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõik:

“3. Prantsusmaa võib anda Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade suhkrusektorile riiklikku abi kuni 60 miljonit eurot turustusaastaks 2005/2006 ja kuni 90 miljonit eurot turustusaastas alates turustusaastatest 2006/2007.

Käesolevas lõigus osutatud abi suhtes ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

Prantsusmaa teavitab komisjoni 30 päeva jooksul pärast iga turustusaasta lõppu tegelikult antud abisummadest.”

Artikli 23 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Ühendus rahastab käesoleva määruse II ja III jaotises sätestatud meetmeid järgmiste iga-aastaste maksimumsummade piires:

(miljon eurot)
	Eelarveaasta 2007	Eelarveaasta 2008	Eelarveaasta 2009	Alates eelarveaastast 2010
Prantsusmaa ülemeredepartemangud	126,6	133,5	140,3	143,9
Assoorid ja Madeira	77,9	78,0	78,1	78,2
Kanaari saared	127,3	127,3	127,3	127,3”

Artikkel 42

Erimeetmed

Eriolukorras vajalikke ja põhjendatud meetmeid võetakse praktiliste eriprobleemide lahendamiseks artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

Sellised meetmed võivad käesoleva määruse sätetest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

Artikkel 43

Finantssätted

Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisest tulenevate liikmesriikide kulutuste suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1258/1999 ning alates 1. jaanuarist 2007 määrust (EÜ) nr 1290/2005 ja selle rakendussätteid.

2. PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 44

Üleminekumeetmed

Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras võib võtta meetmeid, et:

a)	hõlbustada üleminekut turustusaasta 2005/2006 turuolukorralt turustusaasta 2006/2007 turuolukorrale, eelkõige vähendades kvoodikohaselt toodetud lubatud koguseid, ning üleminekut määruses (EÜ) nr 1260/2001 sätestatud eeskirjadelt käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjadele, ning

b)	tagada määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 13 osutatud C-suhkruga seotud ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmine, vältides samal ajal mis tahes häireid ühenduse suhkruturul.

Artikkel 45

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1260/2001 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 46

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates turustusaastast 2006/2007. Artikleid 39, 40, 41 ja 44 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. II jaotist kohaldatakse kuni turustusaasta 2014/2015 lõpuni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. veebruar 2006.

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL

(1) Arvamus on esitatud 19. jaanuaril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Arvamus on esitatud 26. oktoobril 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(4) Vaata käesoleva ELT lehekülge 42.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6) ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

(7) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1290/2005 (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

(8) EÜT L 190, 23.7.1975, lk 36.

(9) ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.

(10) EÜT L 349, 31.12.1994, lk 53. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2200/2004 (ELT L 374, 22.12.2004, lk 1).

(11) EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2580/2000 (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).

(12) Vaata käesoleva ELT lehekülge 32.

I LISA

STANDARDKVALITEEDID

I PUNKT

Suhkrupeedi standardkvaliteet

Standardkvaliteediga suhkrupeet on:

a)	veatu ja standardse turustuskvaliteediga;

b)	vastuvõtupunktis suhkrusisaldusega 16 %.

II PUNKT

Valge suhkru standardkvaliteet

Standardkvaliteediga valgel suhkrul on järgmised omadused:

a)	veatu, ehtne ja standardne turustuskvaliteet; kuiv, ühtlastes kristallides, vabalt voolav,

b)	minimaalne polarisatsioon 99,7°,

c)	maksimaalne niiskusesisaldus 0,06 %,

d)	maksimaalne invertsuhkru sisaldus 0,04 %,

alapunkti 2 kohaselt määratud punktide üldarv ei ole suurem kui 22 ega ületa:

15 punkti tuhasuse puhul,

9 punkti värvitüübi puhul, mis on määratud Brunswicki Põllumajandustehnoloogia Instituudi meetodil (edaspidi “Brunswicki meetod”),

6 punkti lahuse värvitooni ühiku puhul, mis on määratud International Commission for Uniform Methods of Sugar Analysis meetodil (edaspidi “ICUMSA meetod”).

Ühele punktile vastab:

a)	0,0018 % tuhasust, mis on määratud ICUMSA meetodil 28° Brixi juures,

b)	0,5 värvitüübiühikut, mis on määratud Brunswicki meetodil,

c)	7,5 lahuse värvitooni ühikut, mis on määratud ICUMSA meetodil.

3.	Alapunktis 1 osutatud faktorite määramise meetodid on samad, mida kasutatakse kõnealuste faktorite määramiseks sekkumismeetmete raames.

III PUNKT

Toorsuhkru standardkvaliteet

1.	Standardkvaliteediga toorsuhkur on suhkur, mille saagis valges suhkrus väljendatuna on 92 %.

Toorpeedisuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse kõnealuse suhkru polarisatsiooniastmest:

a)	tuhasuse protsendimäär, mis on korrutatud neljaga,

b)	invertsuhkru protsendimäär, mis on korrutatud kahega,

arv 1.

3.	Toor-roosuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse kõnealuse suhkru kahekordsest polarisatsiooniastmest arv 100.

II LISA

SUHKRUPEEDI OSTUTINGIMUSED

I PUNKT

Käesolevas lisa kohaldamisel tähendab “lepinguosalised”:

a)	suhkrutootmisettevõtjaid (edaspidi “tootjad”), ja

b)	suhkrupeedimüüjaid (edaspidi “müüjad)”.

II PUNKT

1.	Tarnelepingud sõlmitakse kindlaksmääratud kvoodikohase suhkrupeedi koguste kohta kirjalikult.

2.	Tarnelepingutes täpsustatakse, kas ja millistel tingimustel võib suhkrupeedi lisakogust tarnida.

III PUNKT

Tarnelepingutes märgitakse käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 esimeses ja vajadusel teises taandes osutatud suhkrupeedikoguste ostuhinnad. Artikli 6 lõike 3 esimeses taandes osutatud koguste puhul ei tohi need hinnad olla madalamad kui käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 nimetatud kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind.

Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedile ettenähtud suhkrusisaldus. Lepingud hõlmavad erinevaid suhkrusisaldusi näitavaid ümberarvestusskaalasid ning koefitsiente, mida kasutatakse tarnitud suhkrupeedikoguste ümberarvestamiseks kogustesse, mis vastavad tarnelepingus osutatud suhkrusisaldusele.

See skaala põhineb erinevatel suhkrusisaldustel ja vastaval saagisel.

Kui müüja on sõlminud tootjaga käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 esimeses taandes osutatud suhkrupeedi tarnelepingu, käsitatakse kõiki selle müüja tarneid, mis on ümber arvestatud kooskõlas käesoleva punkti alapunktiga 2, artikli 6 lõike 3 esimese taande alla kuuluvate tarnetena, kui need ei ületa tarnelepingus kindlaksmääratud suhkrupeedikogust.

Kui tootjad toodavad väiksema koguse suhkrut sellest kvoodikohasest suhkrupeedist, mille kohta nad on sõlminud külvieelsed tarnelepingud vastavalt artikli 6 lõike 3 esimesele taandele, jaotavad nad selle suhkrupeedikoguse, mis vastab tema põhikvoodi ulatuses mis tahes lisatoodangule, müüjate vahel, kellega nad on sõlminud külvieelsed tarnelepingud artikli 6 lõike 3 esimeses taandes määratletud tähenduses.

Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

IV PUNKT

1.	Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeeditarnete järgustamine ja tavapärane kestus.

2.	Alapunktis 1 nimetatud sätted on eelmisel turustusaastal kohaldatud sätted, võttes arvesse tegelikku toodangutaset; majandusharusisesed kokkulepped võivad kõnealustest sätetest kõrvale kalduda.

V PUNKT

1.	Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi kogumispunktid.

2.	Kui müüjad ja tootjad on eelnevaks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele kogumispunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete suhtes kokku leppinud. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

3.	Tarnelepingutes sätestatakse, et laadimiskulud ja kogumispunktidest äraviimise veokulud kannab tootja vastavalt erikokkulepetele, mis tuginevad enne eelmist suhkru turustusaastat kehtinud kohalikele eeskirjadele või tavadele.

4.	Taanis, Kreekas, Hispaanias, Iirimaal, Portugalis, Soomes ja Ühendkuningriigis, kus suhkrupeeti tarnitakse tarneklausli “vabastatud tehase väravas” alusel, kehtestatakse tarnelepinguga tootjatele kohustus aidata kaasa laadimis- ja veokulude katmisele ja sätestatakse vastav protsendimäär või summa.

VI PUNKT

1.	Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi vastuvõtupunktid.

2.	Kui müüjad ja tootjad on eelmiseks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele vastuvõtupunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete suhtes kokku leppinud. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

VII PUNKT

1.	Tarnelepingutes sätestatakse suhkrusisalduse määramine polarimeetrilise meetodi abil. Vastuvõtmisel võetakse suhkrupeedist proov.

2.	Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et proovid võetakse muul etapil. Sellisel juhul sätestatakse tarnelepingus parandus suhkrusisalduse languse kompenseerimiseks suhkrupeedi vastuvõtu ja proovivõtmise vahel.

VIII PUNKT

Tarnelepingutes sätestatakse, et brutomass, pakendi mass ja suhkrusisaldus määratakse kindlaks vastavalt ühele järgnevatest toimingutest:

a)	tootja ja suhkrupeeditootjate kutseorganisatsiooni poolt ühiselt, kui nii on sätestatud majandusharusiseses kokkuleppes;

b)	tootja poolt suhkrupeedikasvatajate kutseorganisatsiooni järelevalve all;

c)	tootja poolt asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud eksperdi järelevalve all tingimusel, et müüja kannab selle kulud.

IX PUNKT

Tarnelepingu kohaselt peab tootja täitma kogu tarnitava suhkrupeedikoguse suhtes üht või mitut järgmistest kohustustest:

a)	tagastama müüjale tarnitud suhkrupeedikogusele vastavad värsked pressimisjäägid tasuta otse tehasest;

b)	tagastama müüjale tasuta osa jääke pressitult, kuivatatult või kuivatatud melassina otse tehasest;

c)	tagastama müüjale otse tehasest suhkrupeedi pressitud või kuivatatud jäägid; sellisel juhul võib tootja nõuda müüjalt pressimis- või kuivatamiskulude tasumist;

d)	maksma müüjale kompensatsiooni, arvestades kõnealuste pressimisjääkide müügivõimalusi.

Kui osa kogu tarnitavast suhkrupeedikogusest käideldakse teisiti, kehtestatakse tarnelepinguga rohkem kui üks esimeses alapunktis sätestatud kohustusest.

2.	Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et suhkrupeedi pressimisjäägid tarnitakse muul etapil, kui on osutatud alapunkti 1 taanetes a, b ja c.

X PUNKT

1.	Tarnelepingutes määratakse kindlaks ettemaksete ja suhkrupeedi ostuhinna tasumise tähtajad.

2.	Alapunktis 1 osutatud tähtajad on samad, mis kehtisid eelmisel turustusaastal. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

XI PUNKT

Kui tarnelepingutes sätestatakse eeskirjad küsimuste kohta, mida käsitletakse käesolevas lisas, või kui need lepingud sisaldavad muid küsimusi reguleerivaid sätteid, ei tohi nende sätted ja nende toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

XII PUNKT

1.	Artikli 2 lõike 11 punktis b kirjeldatud majandusharusisesed kokkulepped sisaldavad vahekohtuklausleid.

2.	Kui majandusharusisestes kokkulepetes ühenduse, piirkondlikul või kohalikul tasandil sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad käesolevas määruses käsitletud küsimusi või sisaldavad muid küsimusi käsitlevaid sätteid, ei või nende eeskirjade sätted ja toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

Alapunktis 2 osutatud lepingutes sätestatakse eelkõige:

a)	eeskirjad, mis käsitlevad müüjatele selliste suhkrupeedikoguste tarnimist, mida tootja otsustab enne külvi osta suhkrutootmiseks kvoodi piires;

b)	punkti III alapunktis 4 osutatud jaotamist käsitlevad eeskirjad;

c)	punkti III alapunktis 2 osutatud ümberarvestamisskaala;

d)	eeskirjad, mis käsitlevad toodetavate suhkrupeedisortide seemnete valikut ja tarnimist;

e)	tarnitava suhkrupeedi minimaalne suhkrusisaldus;

f)	tootja ja müüjate esindajate vahelise konsultatsiooni nõue, enne kui on kindlaks määratud suhkrupeedi tarnete alguskuupäev;

g)	lisatasude maksmine müüjatele ennetähtaegse või hilinenud tarne eest;

üksikasjad, mis käsitlevad:

i)	punkti IX alapunkti 1 taandes b osutatud suhkrupeedi pressimisjääkide kogust,

ii)	punkti IX alapunkti 1 taandes c osutatud kulusid,

iii)	punkti IX alapunkti 1 taandes d osutatud hüvitist;

i)	pressimisjääkide kõrvaldamist müüja poolt;

j)	ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist, eeskirjad, mis käsitlevad suhkru võrdlushinna ja tegeliku müügihinna vahe jaotamist tootja ja müüjate vahel.

XIII PUNKT

Kui ei ole sõlmitud majandusharusisest kokkulepet selle kohta, kuidas tuleks jaotada müüjate vahel kvoodi piires suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi kogused, mida suhkrutootja soovib enne külvi osta, võib asjaomane liikmesriik sätestada kõnealuse jaotamise eeskirjad.

Kõnealuste eeskirjadega võib suhkrupeedi müüjatele, kes tavapäraselt tarnivad ühistutele, anda tarneõigused, mida neil ei oleks kõnealustesse ühistutesse kuulumise korral.

III LISA

RIIKLIKUD JA PIIRKONDLIKUD KVOODID

(tonnides)
Liikmesriik või piirkond (1)	Suhkur (2)	Isoglükoos (3)	Inuliinisiirup (4)
Belgia	819 812	71 592	215 247
Tšehhi Vabariik	454 862	—	—
Taani	420 746	—	—
Saksamaa	3 416 896	35 389	—
Kreeka	317 502	12 893	—
Hispaania	996 961	82 579	—
Prantsusmaa (emamaa)	3 288 747	19 846	24 521
Prantsusmaa ülemeredepartemangud	480 245	—	—
Iirimaa	199 260	—	—
Itaalia	1 557 443	20 302	—
Läti	66 505	—	—
Leedu	103 010	—	—
Ungari	401 684	137 627	—
Madalmaad	864 560	9 099	80 950
Austria	387 326	—	—
Poola	1 671 926	26 781	—
Portugal (mandriosa)	69 718	9 917	—
Assooride autonoomne piirkond	9 953	—	—
Slovakkia	207 432	42 547	—
Sloveenia	52 973	—	—
Soome	146 087	11 872	—
Rootsi	368 262	—	—
Ühendkuningriik	1 138 627	27 237	—
Kokku	17 440 537	507 680	320 718

IV LISA

I PUNKT

SUHKRU LISAKVOODID

(tonnides)
Liikmesriik	Lisakvoot
Belgia	62 489
Tšehhi Vabariik	20 070
Taani	31 720
Saksamaa	238 560
Kreeka	10 000
Hispaania	10 000
Prantsusmaa (emamaa)	351 695
Iirimaa	10 000
Itaalia	10 000
Läti	10 000
Leedu	8 985
Ungari	10 000
Madalmaad	66 875
Austria	18 486
Poola	100 551
Portugal (mandriosa)	10 000
Slovakkia	10 000
Sloveenia	10 000
Soome	10 000
Rootsi	17 722
Ühendkuningriik	82 847
Kokku	1 100 000

II PUNKT

ISOGLÜKOOSI LISAKVOODID

(tonnides)
Liikmesriik	Täiendav kvoot
Itaalia	60 000
Leedu	8 000
Rootsi	35 000

V LISA

SUHKRU- JA ISOGLÜKOOSIKVOOTIDE ÜLEKANDMISE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD

I PUNKT

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	ettevõtjate ühinemine — kahe või enama ettevõtja ühinemine üheks ettevõtjaks;

b)	ettevõtja võõrandamine — kvoote omava ettevõtja varade üleandmine või üleminek ühele või mitmele ettevõtjale;

c)	vabriku võõrandamine — ühele või mitmele ettevõtjale sellise tehnilise üksuse omandiõiguse üleandmine, milles on kõnealuse toote valmistamiseks vajalik sisseseade, ning mille tulemuseks on võõrandatava ettevõtja tootmise osaline või täielik üleminek;

vabriku rentimine — sellise tehnilise üksuse rendileping, mille juurde kuulub suhkrutootmiseks vajalik sisseseade, kusjuures rendileping sõlmitakse vabriku tegevust arvestades vähemalt kolmeks järjestikuseks turustusaastaks ettevõtjaga, kes on asutatud kõnealuse vabrikuga samas liikmesriigis, kui vabriku rendile võtnud ettevõtjat võib pärast rendisuhte tekkimist kogu toodangu alusel käsitada ühe suhkrutootmisettevõtjana, kusjuures lepinguosalised kohustuvad lepingut enne kolmanda turustusaasta lõppu mitte lõpetama.

II PUNKT

Suhkrutootmisettevõtjate ühinemise või võõrandamise või suhkruvabrikute võõrandamise korral kohandatakse kvoote järgmiselt, ilma et see piiraks alapunkti 2 kohaldamist:

a)	suhkrutootmisettevõtjate ühinemise korral eraldab liikmesriik ühinemise tulemusel tekkinud ettevõtjale kvoodi, mis on võrdne enne ühinemist asjaomastele suhkrut tootvatele ettevõtjatele eraldatud kvootide summaga;

b)	suhkrutootmisettevõtja võõrandamise korral määrab liikmesriik võõrandatava ettevõtja kvoodi suhkru tootmiseks ülevõtvale ettevõtjale või kui ülevõtvaid ettevõtjaid on mitu, määratakse kvoodid võrdeliselt võõrandatava ettevõtja suhkrutoodangu mahuga;

c)	suhkruvabriku võõrandamise korral vähendab liikmesriik selle ettevõtja kvooti, kes vabriku omandi võõrandab, ja suurendab kõnealuse vabriku ostnud suhkrutootmisettevõtja või -ettevõtjate kvooti, lisades mahaarvatud koguse võrdeliselt võõrandantud vabriku tootmismahuga.

Kui osa suhkrupeedi- või suhkrurookasvatajaid, keda otseselt mõjutab mõni alapunktis 1 osutatud tehing, avaldab selgelt soovi tarnida oma suhkrupeeti või -roogu suhkrutootmisettevõtjale, kes ei osale kõnealustes tehingutes, võib liikmesriik määrata kvoodi ettevõtjale, kellele tootjad kavatsevad oma suhkrupeedi või -roo tarnida, vastavalt võõrandatava ettevõtja tootmismahule.

Kui muudel kui alapunktis 1 osutatud asjaoludel lõpetatakse:

a)	suhkrutootmisettevõtja tegevus,

b)	suhkrutootmisettevõtja ühe või mitme vabriku tegevus,

võib liikmesriik määrata kõnealuse tegevuse lõpetamisega seotud kvoodid ühele või mitmele suhkrutootmisettevõtjale.

Kui osa tootjaid avaldab selgelt soovi tarnida oma suhkrupeeti või suhkruroogu asjaomasele suhkrutootmisettevõtjale, võib liikmesriik (ka eelmise lõigu alapunktis b osutatud juhul) määrata kõnealusele suhkrupeedi või suhkruroo kogusele vastava osa kvoote ettevõtjale, kellele tootjad kavatsevad need tooted tarnida.

4.	Artikli 6 lõikes 6 osutatud erandi kasutamise puhul võib kõnealune liikmesriik nõuda, et asjaomased suhkrupeedikasvatajad ja suhkruettevõtjad lisaksid oma majandusharusisestesse kokkulepetesse eritingimused, et kõnealune liikmesriik saaks kohaldada käesoleva punkti alapunkte 2 ja 3.

Suhkrutootmisettevõtjale kuuluva vabriku rentimise korral võib liikmesriik vähendada vabrikut rendile andva ettevõtja kvoote ning määrata kvoodist mahaarvatud osa ettevõtjale, kes võtab vabriku rendile suhkru tootmise eesmärgil.

Kui rendisuhe lõpetatakse I punkti alapunktis d osutatud kolme turustusaasta jooksul, tühistab liikmesriik tagasiulatuvalt vastavalt käesoleva alapunkti esimesele lõigule kehtestatud kvootide kohandamise alates rendisuhte jõustumise kuupäevast. Kui rendisuhe lõpeb vääramatu jõu tõttu, ei ole liikmesriik kohustatud kohandamist tühistama.

Kui suhkrutootmisettevõtja ei suuda enam tagada ühenduse õigusaktidega ettenähtud kohustuste täitmist asjaomaste suhkrupeedi või suhkruroo tootjate suhtes ning kui selle olukorra on kindlaks teinud kõnealuse liikmesriigi asjaomased asutused, võib liikmesriik määrata osa asjaomastest kvootidest üheks või mitmeks turustusaastaks ühele või mitmele suhkrutootmisettevõtjale võrdeliselt võõrandatava ettevõtja tootmismahuga.

Kui liikmesriik on andnud suhkrutootmisettevõtjale hinna- ja turustustagatisi seoses suhkrupeedi töötlemisega etüülalkoholiks, võib liikmesriik kokkuleppel kõnealuse ettevõtja ja asjaomaste suhkrupeedikasvatajatega määrata kõik suhkrutootmiskvoodid või osa neist üheks või mitmeks turustusaastaks ühele või mitmele teisele ettevõtjale.

III PUNKT

Isoglükoositootmisettevõtjate ühinemise või võõrandamise või isoglükoositootmisvabriku võõrandamise korral võib liikmesriik määrata asjakohased kvoodid isoglükoosi tootmiseks ühele või mitmele muule ettevõtjale, sõltumata sellest, kas neil on tootmiskvoot.

IV PUNKT

Vastavalt II ja III punktile võetud meetmed võib jõustada ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	kõigi asjaomaste osapoolte huvisid on arvesse võetud;

b)	asjaomase liikmesriigi arvates parandavad need tõenäoliselt suhkrupeedi, suhkruroo ja suhkrutootmissektori struktuuri;

c)	need on seotud ettevõtjatega, kes on asutatud samal territooriumil, millele on määratud kvoot III lisas.

V PUNKT

Kui ühinemine või võõrandamine toimub 1. oktoobri ja sellele järgneva aasta 30. aprilli vahel, võetakse II ja III punktis nimetatud meetmed jooksval turustusaastal.

Kui ühinemine või võõrandamine toimub 1. mai ja sama aasta 30. septembri vahel, võetakse II ja III punktis nimetatud meetmed järgmisel turustusaastal.

VI PUNKT

Kui kohaldatakse artikli 10 lõiget 3, määravad liikmesriigid kohandatud kvoodid hiljemalt veebruari lõpuks, et neid kohaldada järgmisel turustusaastal.

VII PUNKT

Kui kohaldatakse II ja III punkti, teavitavad liikmesriigid komisjoni kohandatud kvootidest hiljemalt 15 päeva jooksul pärast V punktis nimetatud ajavahemike lõppu.

VI LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 12 NIMETATUD RIIGID

Barbados

Belize

Côte d’Ivoire

Kongo Demokraatlik Vabariik

Fidži

Guyana

India

Jamaica

Kenya

Madagaskar

Malawi

Mauritius

Mosambiik

Saint Kitts ja Nevis — Anguilla

Suriname

Svaasimaa

Tansaania

Trinidad ja Tobago

Uganda

Sambia

Zimbabwe

VII LISA

TÖÖDELDUD TOOTED

CN-kood

Kauba kirjeldus

ex 0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, kefiir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata (suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega või ilma, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

0403 10

–

jogurt:

0403 10 51–0403 10 99

– –	lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

0403 90

–

muud:

0403 90 71–0403 90 99

– –	lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

ex 0710

–	köögiviljad (toored, eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud:

0710 40 00

–	suhkrumais

ex 0711

–	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu:

0711 90

–	muu köögivili; köögiviljasegud:

– –	köögiviljad;

0711 90 30

–	suhkrumais

1702 50 00

keemiliselt puhas fruktoos

ex 1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, v.a alamrubriiki nr 1704 90 10 kuuluv lagritsaekstrakt

1806

Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained

ex 1901

Linnaseekstrakt: jäme- või peenjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata; toiduained rubriikidesse 0401–0404 alla kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

1901 10 00

–	jaemüügiks pakendatud imikutoidud

1901 20 00

–	segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks

1901 90

–

muud:

– –

muud:

1901 90 99

– – –

muud

ex 1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

1902 20

–	täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte):

– –

muud:

1902 20 91

– – –

kuumtöödeldud

1902 20 99

– – –

muud

1902 30

–	muud pastatooted

1902 40

–

kuskuss:

1902 40 90

– –

muud

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a püüli- ja lihtjahu), mujal nimetamata:

ex 1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota, armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms:

1905 10 00

–	kuivikleivad

1905 20

–	piparkoogid jms

1905 31

– –	magusad küpsised

1905 32

– –

vahvlid

1905 40

–	kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted

1905 90

–

muud:

– –

muud:

1905 90 45

– – –

küpsised (kreekerid jms)

1905 90 55

– – –

pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased

1905 90 60

– – – –

magusainelisanditega

1905 90 90

– – – –

muud

ex 2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

–

muud:

2001 90 30

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001 90 40

– –	jamss, pataat jms sellised toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

ex 2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2004 10

–

kartulid:

– –

muud:

2004 10 91

– – –

jahu või helvestena

2004 90

–	muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 10

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

ex 2005

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis nr 2006 nimetatud tooted:

2005 20

–

kartulid:

2005 20 10

– –	jahu või helvestena

2005 80 00

–	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

ex 2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest või kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:

–	kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel põhinevad tooted:

– –	tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil:

2101 12 98

– – –

muud

–	tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel põhinevad tooted:

– –

tooted:

2101 20 98

– – –

muud

–	röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

– –	röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad:

2101 30 19

– – –

muu

– –	ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest röstitud kohviasendajatest:

2101 30 99

– – –

muud

2105 00

Jäätis ja muu toidujää, kakaoga või kakaota

ex 2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 90

–

muud:

2106 90 10

– –	fondüüjuustud

– –

muud:

2106 90 92

– – – – –

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

2106 90 98

– – – – –

muud

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

ex 2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:

2208 20

–	piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest:

2208 50 91–2208 50 99

Genever

2208 70

liköörid ja kordialid:

2208 90 41–2208 90 78

–	muud piiritusjoogid ja muud alkohoolsed joogid:

2905 43 00

mannitool

2905 44

D-glütsitool (sorbitool)

ex 3302

Lõhnaainesegud ning ühel või mitme lõhnaaine baasil valmistatud segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

–	kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel:

– –	kasutamiseks jookide tootmisel:

– – –

kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

– – – – –

muud (tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 0,5 %):

3302 10 29

muud

ex Grupp 38

Mitmesugused keemiatooted:

3824 60

sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv

28.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 58/32

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 319/2006,

20. veebruar 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. veebruar 2006 aasta määruses (EÜ) nr 318/2006 (suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta) (3) nähakse ette suhkruturu ühise korralduse ulatuslik reformimine. Kõnealuse määrusega kehtestatud meetmete hulka kuulub ühenduse suhkru institutsionaalse toetushinna märkimisväärne vähendamine etapiviisiliselt.

(2)	Suhkrusektori turutoetuse vähenemise tõttu tuleks suurendada põllumajandustootjatele ettenähtud sissetulekutoetust. Toetuse üldine tase peaks välja kujunema paralleelselt turutoetuste järk-järgulise vähenemisega.

(3)

Tootjate otsetoetuste lahutamine toodangust ja ühtse otsemaksete kava kehtestamine on keskse tähtsusega elemendid ühise põllumajanduspoliitika reformimise protsessis, mille eesmärgiks on liikuda hinna- ja tootmistoetuste põhimõttest põllumajandustootjate sissetulekutoetuste põhimõtte suunas. Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (4) kehtestati need elemendid rea põllumajandustoodete suhtes.

(4)	Ühise põllumajanduspoliitika reformi põhieesmärkide saavutamiseks tuleb suhkru või inuliinisiirupi tootmiseks kasutatava suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri jaoks toetuse andmine lahutada toodangust ja integreerida ühtsesse otsemaksete kavasse.

(5)	Seetõttu tuleb kohandada määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud otsetoetuskavade eeskirju.

(6)

Ümberkorraldusprotsessi mõju leevendamiseks liikmesriikides, kus on antud nõukogu 20. veebruar 2006 aasta määrusega (EÜ) nr 320/2006 (millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks Euroopa Ühenduses) (5) ettenähtud ümberkorraldusabi vähemalt 50 % ulatuses määruses (EÜ) nr 318/2006 kehtestatud kvoodist, tuleks suhkrupeedi- ja suhkrurootootjatele anda toetust maksimaalselt viie järjestikuse aasta jooksul.

(7)	Individuaalse sissetulekutoetuse suurus tuleks arvutada toetuse alusel, mida põllumajandustootja on suhkruturu ühise korralduse raames saanud ühe või mitme turustusaasta kohta, mille on kindlaks määranud liikmesriik.

(8)

Toetuskava nõuetekohase kohaldamise tagamiseks ja eelarvekontrolliga seotud põhjustel tuleks ette näha sätted, mis võimaldaksid hoida sissetulekutoetused riikidele ettenähtud vahemikes, mis on välja arvutatud võrdlusaasta põhjal ning võttes esimesel neljal aastal arvesse tuletatud hindade alusel saadud lisasummasid.

(9)

Uute liikmesriikide suhkrupeedi- ja sigurikasvatajad on ühinemisest alates saanud hinnatoetust suhkrusektori turgude ühist korraldust käsitleva 19. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1260/2001 (6) raames. Seetõttu ei tohiks ühtse otsemaksete kava suhkrutoetuste ega suhkru- ja sigurikomponentide suhtes kohaldada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143a sätestatud juurdekasvukava. Samal põhjusel peaks ühtse pindalatoetuse kava kohaldavatel liikmesriikidel olema ka võimalus anda suhkrureformist tulenevat toetust eraldi otsemaksete kujul väljaspool kõnealust kava.

(10)	Uutes liikmeriikides ühtse otsemaksete kava nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleks ette näha sätted eriprobleemide jaoks, mis tulenevad ühtselt pindalatoetuse kavalt ühtsele otsemaksete kavale üleminekust.

(11)

Liikmesriikidel, kes on otsustanud või otsustavad kohaldada ühtset otsemaksete kava alles alates 1. jaanuarist 2007, tuleks võimaldada anda 2006. aastal suhkru või inuliinisiirupi tootmiseks kasutatava suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri kasvatajatele sissetulekutoetust, mis põhineb tarnitava suhkrupeedi, suhkruroo või siguri all olevate hektarite arvul. Ühtse otsemaksete kava suhkrupeedi- ja sigurikomponentide arvutamisel peaks liikmesriikidel olema võimalus määrata kindlaks turustusaastad, mida võrdlusaastatena arvesse võetakse.

(12)	Praegu kehtivalt korralt ühtsele otsemaksete kavale üleminekul tekkida võivate probleemide lahendamiseks oleks kohane anda komisjonile määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 155 muutmise teel volitused vajalike üleminekueeskirjade vastuvõtmiseks.

(13)	Teatavate hiljuti kehtestatud toetuste otsemaksetena andmiseks tuleks kohandada määruse (EÜ) nr 1782/2003 I lisa.

(14)	Selleks et võtta arvesse suhkrutoetuste osas ette nähtud sissetulekutoetuse suurust, tuleks kohandada määruse (EÜ) nr 1782/2003 II, VIII ja VIIIa lisas kehtestatud riigisiseseid ülemmäärasid.

(15)	Energiakultuuride toetuse maksmisel on esinenud raskusi. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklit 90 tuleks seetõttu kohandada.

(16)	Määrust (EÜ) nr 1782/2003 tuleks vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt.

Artikli 33 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

“a)

neile on antud artiklis 38 osutatud võrdlusperioodi jooksul toetust vähemalt ühe VI lisas osutatud toetuskava alusel või oliiviõli puhul artikli 37 lõike 1 teises lõigus osutatud turustusaastate jooksul või kui neile on suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri puhul antud turutoetust VII lisa punktis K osutatud võrdlusperioodi jooksul.”

2)	Artikli 37 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: “Suhkru või inuliinisiirupi toomiseks kasutatava suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri puhul arvutatakse võrdlussumma ja seda kohandatakse vastavalt VII lisa punktile K.”

Artikli 40 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Kui kogu võrdlusperioodi mõjutasid vääramatu jõud või erandlikud asjaolud, arvutab liikmesriik võrdlussumma aastate 1997–1999 alusel või suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri puhul VII lisa punkti K kohaselt valitud võrdlusperioodile vahetult eelnenud turustusaasta alusel. Sel juhul kohaldatakse lõiget 1 mutatis mutandis.”

Artiklit 41 muudetakse järgmiselt:

lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

“Siguri puhul ning võttes arvesse liikmesriikide poolt kuni 31. märtsini 2006 kättesaadavaks tehtud viimaseid andmeid võib komisjon kooskõlas artikli 144 lõikes 2 osutatud menetlusega muuta VII lisa punkti K alapunktis 2 kehtestatud riigisiseseid koguseid ning kohandada sellele vastavalt VIII lisas kehtestatud riigisiseseid ülemmäärasid, seejuures vastavalt üldkoguseid või ülemmäärasid muutmata.”

;

lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige:

“1a) Kui osa liikmesriigi kvoodikohase suhkru või kvoodikohase inuliinisiirupi kogustest toodeti suhkrupeedist, suhkruroost või sigurist, mis oli kasvatatud teises liikmesriigis turustusaastatel 2000/2001, 2001/2002, 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005 või 2005/2006, kohandatakse VII lisa punktis K sätestatud ülemmäärasid ning VIII ja VIIIa lisas sätestatud asjaomaste liikmesriikide riigisiseseid ülemmäärasid, kandes asjakohastele kogustele vastavad summad selle liikmesriigi riigisisesest ülemmääradest, kus asjakohane suhkur või inuliinisiirup toodeti, üle selle liikmesriigi riigisiseste ülemmäärade hulka, kus asjakohased suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri kogused kasvatati.

Asjassepuutuvad liikmesriigid teatavad komisjonile 31. märtsiks 2006 asjaomased kogused.

Ülekandmise otsustab komisjon vastavalt artikli 144 lõikes 2 sätestatud menetlusele.”

Artikli 43 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

“a)

VII lisas loetletud kartulitärklise, kuivsööda, seemne-, oliivisalu ja tubakatoetuste puhul hektarite arv, millelt saadud toodangu kohta on võrdlusperioodil antud VII lisa punktide B, D, F, H ja I kohaselt arvutatud toetust, ning suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri puhul kõnealuse lisa punkti K alapunkti 4 kohaselt arvutatud hektarite arv;”

6)	Artikli 63 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik: “Seoses suhkrupeedi-, suhkruroo- ja siguritoetuste komponendi lisamisega ühtsesse otsemaksete kavasse võivad liikmesriigid siiski 30. aprillil 2006 otsustada kohaldada esimeses lõigus sätestatud erandit.”

Artiklile 71a lisatakse järgmine lõige:

“3. Uued liikmesriigid, kes on kohaldanud ühtset pindalatoetuste kava, võivad sätestada, et lisaks artikli 44 lõikes 2 kehtestatud toetuskõlblikkuse tingimustele on “toetuskõlblik hektar” põllumajandusettevõtte mis tahes põllumajandusmaa, mis on 30. juunil 2003 heas põllumajanduslikus seisundis, sõltumata sellest, kas seda sel hetkel tootmiseks kasutatakse või mitte.

Uued liikmesriigid, kes on kohaldanud ühtset pindalatoetuste kava, võivad samuti sätestada, et põllumajandusettevõtte minimaalne toetuskõlblik pindala, mille jaoks saadakse toetusõigused ja mille jaoks antakse toetust, on põllumajandusettevõtte minimaalne toetuskõlblik pindala, mis on määratud kindlaks vastavalt artikli 143b lõike 5 teisele lõigule.”

Artikkel 71c asendatakse järgmisega:

“Artikkel 71c

Ülemmäär

Riigisisesed ülemmäärad uutes liikmesriikides on loetletud VIIIa lisas. Välja arvatud kuivsööda-, suhkru- ja sigurikomponentide puhul, arvutatakse ülemmäärad artiklis 143a sätestatud juurdekasvukava arvestades ning neid pole seetõttu tarvis vähendada.

Artikli 41 lõiget 1a kohaldatakse mutatis mutandis.”

Artikli 71d lõige 1 asendatakse järgmise lõikega:

“1. Kõik uued liikmesriigid vähendavad oma riigisisest ülemmäära lineaarprotsentuaalselt, et moodustada riiklik reserv. See vähendamine ei ületa 3 %, ilma et see piiraks artikli 71b lõike 3 kohaldamist. Vähendamine võib siiski ületada 3 %, tingimusel et suurem vähendamine on vajalik käesoleva artikli lõike 3 kohaldamiseks.”

10)	Artikli 71d lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega: “6. Välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi üleandmise korral ja lõike 3 kohaldamisel ning erandina artiklist 46, ei ole riigi reservi kasutades saadud õigused üleantavad viie aasta jooksul alates nende saamisest.”

11)

Artiklile 71d lisatakse järgmine lõige:

“7. Uued liikmesriigid võivad kasutada riiklikku reservi selleks, et kehtestada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine, võrdlussummad nende piirkondade põllumajandustootjatele, kus kohaldatakse ühel või teisel kujul toimuva riikliku sekkumisega seotud ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, et vältida maa kasutamisest loobumist ja/või et heastada põllumajandustootjatele kõnealuste piirkondade teatavat ebasoodsust.”

12)	Artikli 71e lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: “Ühtset pindalatoetuste kava kohaldanud uusi liikmesriike võib siiski käsitada ühe piirkonnana.”

13)

III jaotise VI peatükki lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 71m

Toetuskõlblike hektariteta põllumajandustootjad

Erandina artiklist 36 ja artikli 44 lõikest 2 võib liikmesriik lubada põllumajandustootjal, kes on saanud artiklis 47 osutatud toetusi või kes on olnud tegev artiklis 47 osutatud sektoris ja saanud vastavalt artiklile 71d toetusõigused, mille jaoks tal ei ole ühtse otsemaksete kava esimesel rakendamisaastal toetuskõlblikke hektareid artikli 44 lõike 2 tähenduses, teha erandi kohustusest esitada õiguste arvule vastav hektarite arv, tingimusel et ta säilitab vähemalt 50 % enne ühtsele otsemaksete kavale üleminekut teostatud põllumajanduslikust tegevusest väljendatuna loomühikutena.

Toetusõiguste üleandmise korral võib ülevõtja kasutada seda erandit ainult siis, kui üle antakse kõik erandiga hõlmatud toetusõigused.”

14)	Artikli 90 esimene lõik asendatakse järgmisega: “Toetust makstakse üksnes pindalade suhtes, millel tootmise kohta on põllumajandustootja ja kokkuostja sõlminud lepingu, välja arvatud juhul, kui töötlejaks on põllumajandustootja ise oma põllumajandusettevõttes.”

15)

IV jaotisesse lisatakse järgmised peatükid:

“10e. PEATÜKK

SUHKRUTOETUS

Artikkel 110p

Suhkrutoetus üleminekuperioodil

1. Artikli 71 kohaldamise korral võivad põllumajandustootjad saada 2006. aasta suhtes üleminekuperioodil makstavat suhkrutoetust. Seda makstakse VII lisa punktis K sätestatud summade piires.

2. Ilma et see piiraks artikli 71 lõike 2 kohaldamist, määravad põllumajandustootja kohta üleminekuperioodil makstava suhkrutoetuse summa kindlaks liikmesriigid selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu:

—	suhkrupeedi, suhkruroo või siguri kogused, mille kohta on sõlmitud tarnelepingud vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklile 19;

—	määruse (EÜ) nr 1260/2001 kohaselt toodetud suhkru- või inuliinisiirupi kogused;

—	keskmine arv hektareid, millel kasvatatakse suhkru või inuliinisiirupi tootmiseks kasutatavat suhkrupeeti, suhkruroogu või sigurit, mille kohta on sõlmitud tarnelepingud vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklile 19

ning võrdlusperioodi suhtes, mis võib olla iga toote puhul erinev ning koosneb ühest või mitmest järgmisest turustusaastast — 2004/2005, 2005/2006 ja 2006/2007 — ning mille määrab kindlaks liikmesriik enne 30. aprilli 2006.

Kui võrdlusperiood sisaldab turustusaastat 2006/2007, asendatakse see põllumajandustootjate puhul, keda mõjutab nõukogu 20. veebruar 2006 aasta määruse (EÜ) nr 320/2006 (millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses) (7) artiklis 3 sätestatud kvoodist loobumine turustusaastal 2006/2007, siiski turustusaastaga 2005/2006.

Kui valitakse turustusaasta 2006/2007, asendatakse esimeses lõigus sisalduvad viited määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklile 19 viidetega nõukogu 20. veebruar 2006 aasta määruse (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (8) artiklile 6.

3. Artikleid 143a ja 143c ei kohaldata üleminekuperioodil makstava suhkrutoetuse suhtes.

10f. PEATÜKK

ÜHENDUSE TOETUS SUHKRUPEEDI- JA SUHKRUROOTOOTJATELE

Artikkel 110q

Reguleerimisala

1. Liikmesriikides, kus on antud määruse (EÜ) nr 320/2006 artiklis 3 sätestatud ümberkorraldusabi vähemalt 50 % ulatuses määrusega (EÜ) nr 318/2006 kehtestatud kvoodist, antakse suhkrupeedi- ja suhkrurootootjatele ühenduse toetust.

2. Toetust antakse maksimaalselt viie järjestikuse aasta jooksul alates sellest turustusaastast, mil saavutati lõikes 1 osutatud 50 % künnis, kuid hiljemalt turustusaastal 2013/2014.

Artikkel 110r

Toetuskõlblikkuse tingimused

Toetust antakse määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 6 kohaselt sõlmitud lepingute alusel tarnitud suhkrupeedist või suhkruroost saadud kvoodikohase suhkru koguse kohta.

Artikkel 110s

Toetussumma

Toetust väljendatakse standardkvaliteediga valge suhkru tonni kohta. Toetussumma võrdub poolega summast, mis saadakse, jagades asjaomase riigi jaoks vastaval aastal VII lisa punkti K alapunktis 2 sätestatud ülemmäära summa määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas kehtestatud suhkru ja inuliinisiirupi üldkvoodiga.

16)

Artikli 143b lõike 3 viimane taane asendatakse järgmisega:

“—

kohandatuna, kasutades asjaomast protsenti, mis on kindlaks määratud artiklis 143a otsetoetuste järkjärguliseks kehtestamiseks, välja arvatud summade puhul, mis on kättesaadavad VII lisa punkti K alapunkti 2 kohaselt või nende summade ja artikli 143ba lõikes 4 osutatud tegelikult kohaldatud summade vahe tõttu.”

17)

Artikli 143b järele lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 143ba

Suhkru eritoetus

1. Erandina artiklist 143b võivad uued liikmesriigid, kes kohaldavad ühtset pindalatoetuste kava, otsustada 30. aprillil 2006 anda ühtse pindalatoetuste kava kohaselt toetuskõlblikele põllumajandustootjatele 2006., 2007. ja 2008. aasta suhtes suhkru eritoetust. Eritoetust antakse selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu:

—	suhkrupeedi, suhkruroo või siguri kogused, mille kohta on sõlmitud tarnelepingud vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklile 19;

—	määruse (EÜ) nr 1260/2001 kohaselt toodetud suhkru- või inuliinisiirupi kogused;

—	keskmine arv hektareid, millel kasvatatakse suhkru või inuliinisiirupi tootmiseks kasutatavat suhkrupeeti, suhkruroogu või sigurit, mille kohta on sõlmitud tarnelepingud vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklilew 19

ning võrdlusperioodi suhtes, mis võib olla iga toote puhul erinev ja koosneb ühest või mitmest järgimisest turustusaastast — 2004/2005, 2005/2006 ja 2006/2007 — ning mille liikmesriik määrab kindlaks enne 30. aprilli 2006.

Kui võrdlusperiood sisaldab turustusaastat 2006/2007, asendatakse see põllumajandustootjate puhul, keda mõjutab määruse (EÜ) nr 320/2006 artiklis 3 sätestatud kvoodist loobumine turustusaastal 2006/2007, siiski turustusaastaga 2005/2006.

Kui valitakse turustusaasta 2006/2007, asendatakse esimeses lõigus sisalduvad viited määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklile 19 viidetega määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklile 6.

2. Suhkru eritoetust makstakse VII lisa punktis K sätestatud ülemmäärade piires.

3. Erandina lõikest 2 võib iga liikmesriik 31. märtsiks 2006 otsustada objektiivsete kriteeriumide alusel kohaldada suhkru eritoetuse suhtes ülemmäära, mis on madalam kui VII lisa K punktis osutatud ülemmäär.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 kohase suhkru eritoetuse andmise eesmärgil kättesaadavaks tehtud summasid ei lisata artikli 143b lõikes 3 osutatud aastasesse finantsraamistikku. Käesoleva artikli lõike 3 kohaldamise korral lisatakse VII lisa punktis K osutatud ülemmäära ja tegelikult kohaldatud ülemmäära vahe artikli 143b lõikes 3 osutatud aastasesse finantsraamistikku.

5. Artikleid 143a ja 143c suhkru eritoetuse suhtes ei kohaldata.”

18)

Artiklis 145 lisatakse punkti da järele järgmine punkt:

“db)	üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri toetuse lisamist ühtsesse otsemaksete kavasse ning 10e. ja 10f. peatükis osutatud toetusi.”

19)

Artikkel 155 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 155

Muud üleminekueeskirjad

Vastavalt käesoleva määruse artikli 144 lõikes 2 osutatud menetlusele võib vastu võtta lisameetmeid, mis on vajalikud hõlbustamaks üleminekut artiklites 152 ja 153 osutatud määrustes ning määruses (EÜ) nr 1260/2001 sätestatud korralt käesolevas määruses sätestatud korrale, eelkõige määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklite 4 ja 5 ja selle lisa ning määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 kohaldamisega seotud korrale, ning samuti üleminekut määruses (EMÜ) nr 1035/72 sätestatud paranduskavasid käsitlevatelt sätetelt käesoleva määruse artiklites 83 ja 87 osutatud korrale. Artiklites 152 ja 153 osutatud määrusi ja artikleid kohaldatakse edasi VII lisas osutatud võrdlussummade kehtestamiseks.”

20)	Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. veebruar 2006.

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL

(1) Arvamus on esitatud 19. jaanuaril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Arvamus on esitatud 26. oktoobril 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Vaata käesoleva ELT lehekülge 1.

(4) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2183/2005 (ELT L 347, 30.12.2005, lk 56).

(5) Vaata käesoleva ELT lehekülge 42.

(6) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1 Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(7) ELT L 58, 28.2.2006, lk 42.

(8) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.”

LISA

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 lisasid muudetakse järgmiselt.

I lisas lisatakse humalat käsitleva rea järele järgmised read:

“Suhkru või inuliinisiirupi tootmiseks kasutatav suhkrupeet, suhkruroog ja sigur

Käesoleva määruse IV jaotise 10e. peatükk (*****)

Käesoleva määruse IVa jaotise artikkel 143ba

Toodangust lahutatud toetused

Suhkru tootmiseks kasutatav suhkrupeet ja suhkruroog

Käesoleva määruse IV jaotise 10f. peatükk

Tootmistoetus”

II lisa asendatakse järgmisega:

“II LISA

Artikli 12 lõikes 2 osutatud riigisisesed ülemmäärad

(miljonites eurodes)
Liikmesriik	2005	2006	2007	2008	2009	2010	2011	2012
Belgia	4,7	6,4	8,0	8,0	8,1	8,1	8,1	8,1
Taani	7,7	10,3	12,9	12,9	12,9	12,9	12,9	12,9
Saksamaa	40,4	54,6	68,3	68,3	68,3	68,3	68,3	68,3
Kreeka	45,4	61,1	76,4	76,5	76,6	76,6	76,6	76,6
Hispaania	56,9	77,3	97,0	97,2	97,3	97,3	97,3	97,3
Prantsusmaa	51,4	68,7	85,9	86,0	86,0	86,0	86,0	86,0
Iirimaa	15,3	20,5	25,6	25,6	25,6	25,6	25,6	25,6
Itaalia	62,3	84,5	106,4	106,8	106,9	106,9	106,9	106,9
Luksemburg	0,2	0,3	0,4	0,4	0,4	0,4	0,4	0,4
Madalmaad	6,8	9,5	12,0	12,0	12,0	12,0	12,0	12,0
Austria	12,4	17,1	21,3	21,4	21,4	21,4	21,4	21,4
Portugal	10,8	14,6	18,2	18,2	18,2	18,2	18,2	18,2
Soome	8,0	10,9	13,7	13,8	13,8	13,8	13,8	13,8
Rootsi	6,6	8,8	11,0	11,0	11,0	11,0	11,0	11,0
Ühendkuningriik	17,7	23,6	29,5	29,5	29,5	29,5	29,5	29,5”

VI lisasse lisatakse järgmine rida:

“Suhkru või inuliinisiirupi tootmiseks kasutatav suhkrupeet, suhkruroog ja sigur

Määrus (EÜ) nr 1260/2001

Turutoetus suhkru või inuliinisiirupi tootmiseks kasutatava suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri kasvatajatele”

VII lisasse lisatakse järgmine punkt:

“K.

Suhkrupeet, suhkruroog ja sigur

Liikmesriigid määravad iga põllumajandustootja võrdlussumma hulka arvatava summa kindlaks selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu:

—	suhkrupeedi, suhkruroo või siguri kogused, mille kohta on sõlmitud tarnelepingud vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklile 19;

—	määruse (EÜ) nr 1260/2001 kohaselt toodetud suhkru või inuliinisiirupi kogused;

—	keskmine arv hektareid, millel kasvatatakse suhkru või inuliinisiirupi tootmiseks kasutatavat suhkrupeeti, suhkruroogu või sigurit, mille kohta on sõlmitud tarnelepingud vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklile 19,

võrdlusperioodi suhtes, mis võib olla iga toote puhul erinev ja koosneb ühest või mitmest turustusaastast alates turustusaastast 2000/2001 (uute liikmesriikide puhul alates turustusaastast 2004/2005) kuni turustusaastani 2006/2007 ning mille määravad kindlaks liikmesriigid enne 30. aprilli 2006.

Turustusaastate 2000/2001 ja 2006/2007 puhul asendatakse viited määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklile 19 viidetega määruse (EÜ) nr 2038/1999 (1) artiklile 37 ja määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklile 6.

Kui alapunkti 1 kohaselt kindlaksmääratud summa ületab liikmesriigis järgnevalt esitatud tabelis 1 tuhandetes eurodes esitatud ülemmäära, vähendatakse proportsionaalselt igale põllumajandustootjale ettenähtud summat.

Tabel 1

Põllumajandustootjate võrdlussumma hulka arvatavate summade ülemmäärad

(tuhandetes eurodes)
Liikmesriik	2006	2007	2008	2009 ja järgmised aastad
Belgia	48 594	62 454	76 315	83 729
Tšehhi Vabariik	27 851	34 319	40 786	44 245
Taani	19 314	25 296	31 278	34 478
Saksamaa	154 799	203 380	251 960	277 946
Kreeka	17 941	22 455	26 969	29 384
Hispaania	60 272	74 447	88 621	96 203
Prantsusmaa	151 163	198 075	244 987	270 081
Ungari	25 435	31 146	36 857	39 912
Iirimaa	11 259	14 092	16 925	18 441
Itaalia	79 862	102 006	124 149	135 994
Läti	4 219	5 164	6 110	6 616
Leedu	6 547	8 012	9 476	10 260
Madalmaad	42 032	54 648	67 265	74 013
Austria	18 931	24 438	29 945	32 891
Poola	99 135	122 906	146 677	159 392
Portugal	3 940	4 931	5 922	6 452
Slovakkia	11 813	14 762	17 712	19 289
Sloveenia	2 993	3 746	4 500	4 902
Soome	8 255	10 332	12 409	13 520
Rootsi	20 809	26 045	31 281	34 082
Ühendkuningriik	64 340	80 528	96 717	105 376

Kui erandina alapunktist 2 ületab Soome, Iirimaa, Portugali, Hispaania ja Ühendkuningriigi puhul alapunkti 1 kohaselt kindlaksmääratud summa tabelis 1 ja järgnevalt esitatud tabelis 2 asjaomase liikmesriigi jaoks sätestatud ülemmäärade summat, vähendatakse proportsionaalselt igale põllumajandustootjale ettenähtud summat.

Tabel 2

Põllumajandustootjate võrdlussummade kogusumma hulka arvatavad iga-aastased lisasummad nelja aasta jooksul ajavahemikus 2006–2009

(tuhandetes eurodes)
Liikmesriik	Iga-aastased lisasummad
Hispaania	10 123
Iirimaa	1 747
Portugal	611
Soome	1 281
Ühendkuningriik	9 985

Esimeses lõigus osutatud liikmesriigid võivad siiski kinni pidada kuni 90 % esimese lõigu tabelis 2 esitatud summast ja kasutada sel viisil saadud summasid vastavalt artiklile 69. Sel juhul ei kohaldata esimeses lõigus osutatud erandit.

Iga liikmesriik arvutab artikli 43 lõike 2 punktis a osutatud hektarite arvu proportsionaalselt alapunkti 1 kohaselt kindlaksmääratud summaga ja vastavalt sel eesmärgil valitud objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele või vastavalt alapunktile 1 kindlaks määratud võrdlusperioodi jooksul põllumajandustootjate poolt deklareeritud suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri hektarite arvu alusel.

VIII lisa asendatakse järgmisega:

“VIII LISA

Artiklis 41 osutatud riigisisesed ülemmäärad

(tuhandetes eurodes)
Liikmesriik	2005	2006	2007	2008	2009	2010 ja järgmised aastad
Belgia	411 053	579 167	592 507	606 368	613 782	613 782
Taani	943 369	1 015 479	1 021 296	1 027 278	1 030 478	1 030 478
Saksamaa	5 148 003	5 647 000	5 695 380	5 743 960	5 769 946	5 773 946
Kreeka	838 289	1 719 230	1 745 744	1 750 258	1 752 673	1 790 673
Hispaania	3 266 092	4 135 458	4 347 633	4 361 807	4 369 389	4 371 266
Prantsusmaa	7 199 000	7 382 163	8 289 075	8 335 987	8 361 081	8 369 081
Iirimaa	1 260 142	1 335 311	1 337 919	1 340 752	1 342 268	1 340 521
Itaalia	2 539 000	3 544 379	3 566 006	3 588 149	3 599 994	3 632 994
Luksemburg	33 414	36 602	37 051	37 051	37 051	37 051
Madalmaad	386 586	428 618	834 234	846 851	853 599	853 599
Austria	613 000	632 931	736 438	741 945	744 891	744 891
Portugal	452 000	497 551	564 542	565 533	566 063	567 452
Soome	467 000	476 536	563 613	565 690	566 801	565 520
Rootsi	637 388	670 917	755 045	760 281	763 082	763 082
Ühendkuningriik	3 697 528	3 944 745	3 960 986	3 977 175	3 985 834	3 975 849”

VIIIa lisa asendatakse järgmisega:

“VIIIa LISA

Artiklis 71c osutatud riigisisesed ülemmäärad

(tuhandetes eurodes)
Kalendriaasta	Tšehhi Vabariik	Eesti	Küpros	Läti	Leedu	Ungari	Malta	Poola	Sloveenia	Slovakkia
2005	228 800	23 400	8 900	33 900	92 000	350 800	670	724 600	35 800	97 700
2006	294 551	27 300	12 500	43 819	113 847	445 635	830	980 835	44 893	127 213
2007	377 919	40 400	16 300	60 764	154 912	539 446	1 640	1 263 706	59 846	161 362
2008	469 986	50 500	20 400	75 610	193 076	671 757	2 050	1 572 577	74 600	200 912
2009	559 145	60 500	24 500	90 016	230 560	801 512	2 460	1 870 392	89 002	238 989
2010	644 745	70 600	28 600	103 916	267 260	928 112	2 870	2 155 492	103 002	275 489
2011	730 445	80 700	32 700	117 816	303 960	1 054 812	3 280	2 440 492	117 002	312 089
2012	816 045	90 800	36 800	131 716	340 660	1 181 412	3 690	2 725 592	131 002	348 589
järgmised aastad	901 745	100 900	40 900	145 616	377 360	1 308 112	4 100	3 010 692	145 102	385 189”

(1) EÜT L 252, 25.9.1999, lk 1. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1260/2001.”

28.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 58/42

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 320/2006,

20. veebruar 2006,

millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 36 ja artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust. (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendusesiseste ja rahvusvaheliste suundumuste tõttu seisab ühenduse suhkrutööstus vastakuti struktuuriprobleemidega, mis võivad tõsiselt ohustada kogu tööstusharu konkurentsivõimet või isegi elujõulisust. Nende probleemidega ei saa tõhusalt tegeleda suhkru ühises turukorralduses ette nähtud turu haldamise vahendeid kasutades. Ühenduse suhkrutootmis- ja -kaubandussüsteemi ühtlustamiseks rahvusvaheliste nõuetega ning selle konkurentsivõime tagamiseks tulevikus tuleb käivitada põhjalik ümberkorraldusprotsess, mis toob kaasa mittetasuva tootmisvõimsuse märgatava vähenemise ühenduses. Selleks tuleks suhkru uue ja toimiva ühise turukorralduse rakendamise eeltingimusena kehtestada eraldiseisev ja autonoomne ajutine kava ühenduse suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks. Selle kava kohaselt tuleks kvoote vähendada nii, et võetaks arvesse ühenduse suhkrutööstuse, suhkrupeedi-, suhkruroo- ja sigurikasvatajate ning tarbijate seaduslikke huve.

(2)

Ühenduse suhkrutööstuse ümberkorraldusmeetmete rahastamiseks tuleks asutada ajutine ümberkorraldusfond. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks peaks see fond olema osa EAGGFi tagatisrahastust ning selle suhtes tuleks seega kohaldada nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (3) sätestatud menetlusi ja mehhanisme, ning alates 1. jaanuarist 2007 osa nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) kehtestatud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. (4)

(3)

Äärepoolseimates piirkondades kohaldatakse käesoleval ajal arengukavasid, mille eesmärk on kõnealuste piirkondade konkurentsivõime parandamine toorsuhkru tootmisel; samuti konkureerivad kõnealused piirkonnad toor-roosuhkru tootmisel kolmandate riikidega, mille suhtes ei kohaldata ajutist ümberkorraldusmakset, ning seepärast ei peaks äärepoolseimates piirkondades asuvad ettevõtjad kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud ümberkorraldusmeetmeid tuleks rahastada ajutiste summade kogumisega neilt suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupitootjatelt, kes hiljem ümberkorraldusprotsessist kasu saavad. Kuna see summa ei kuulu suhkru ühise turukorralduse raamistiku traditsiooniliste maksude hulka, tuleb selle kogumise laekumit vaadelda “sihtotstarbelise tuluna”, nagu on ette nähtud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust. (5)

(5)

Tuleks sisse viia kaalukas majandussoodustus piisava ümberkorraldusabi kujul, et madalaima tootlikkusega suhkruettevõtjad loobuksid oma kvoodikohasest tootmisest. Sel eesmärgil tuleks näha ette ümberkorraldusabi, mis innustaks loobuma suhkru kvoodikohasest tootmisest ja asjaomastest kvootidest ning samal ajal võimaldaks võtta piisavalt arvesse tootmisest loobumisega seotud sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kohustusi. Abi peaks olema kättesaadav nelja turustusaasta jooksul, et vähendada tootmist ulatuses, mis tagaks ühenduses tasakaalustatud turuolukorra.

(6)

Nende suhkrupeedi-, suhkruroo- ja sigurikasvatajate toetamiseks, kes peavad tootmisest loobuma selliste vabrikute sulgemise tõttu, millele nad varem tarnisid, tuleks osa ümberkorraldusabist teha kättesaadavaks sellistele kasvatajatele ja nende jaoks töötanud masinatega seotud töövõtjatele, et hüvitada sellistest sulgemistest tulenevad kahjud ja eelkõige eriotstarbelistesse masinatesse tehtud investeeringute väärtuse kaotus.

(7)	Kuna ümberkorraldusmaksed ajutisse ümberkorraldusfondi tehakse kindla aja jooksul, tuleb ümberkorraldusabi maksed ajavahemiku peale ära jagada.

(8)

Otsuse ümberkorraldusabi andmise kohta peaks tegema asjaomane liikmesriik. Ettevõtjad, kes on valmis oma kvootidest loobuma, peaksid esitama vastavale liikmesriigile taotluse, milles esitatakse kogu asjakohane teave, et liikmeriik saaks teha otsuse abi andmise kohta. Liikmesriikidel peaks olema võimalus kehtestada konkreetse juhtumi iseärasuste arvessevõtmiseks teatavaid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid nõudeid, kui sellised nõuded ei takista ümberkorraldusprotsessi toimimist.

(9)

Ümberkorraldusplaan peaks moodustama osa ümberkorraldusabi taotlusest. Nimetatud plaan peaks andma asjaomasele liikmesriigile kogu asjakohase tehnilise, sotsiaalse, keskkonnaalase ja finantsteabe, mis võimaldab liikmesriigil teha otsuse ümberkorraldusabi andmise kohta. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed ümberkorraldamise kõikide elementide rakendamise kontrollimiseks.

(10)

Ümberkorraldusprotsessi poolt mõjutatud piirkondades võib osutuda vajalikuks propageerida suhkrupeedi kasvatamise ja suhkru tootmise alternatiivide väljatöötamist. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus eraldada teatav osa ümberkorraldusfondi rahadest mitmekesistamismeetmetele. Need meetmed, mis on sätestatud riikliku ümberkorraldusplaani raames, võivad olla identsed nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta), (6) alusel toetatavate teatavate meetmetega või riigiabi käsitlevatele ühenduse õigusaktidele vastavate meetmetega.

(11)	Ümberkorraldusprotsessi kiirendamiseks tuleks mitmekesistamiseks ettenähtud abi suurendada, kui loobutud kvoodid ulatuvad üle teatud tasemete.

(12)

Täiskoormusega rafineerimistehastel peaks olema võimalus kohandada oma tegevus suhkrutööstuse ümberkorraldamisega. Kohandamist tuleks toetada ümberkorraldusfondist antava abi näol, tingimusel et liikmesriik kiidab heaks kohandamise äriplaani. Liikmesriigid peaks tagama abi tasakaalustatud jaotumise oma territooriumil asuvate täiskoormusega rafineerimistehaste vahel.

(13)	Teatavates liikmesriikides tuleks lahendada mõningaid eriolukordasid, kasutades ümberkorraldusfondist saadavat abi, tingimusel et sellised eriolukorrad on hõlmatud riikliku ümberkorralduskavaga.

(14)	Kuna ümberkorraldusprotsessi rahastatakse kolme aasta jooksul, ei käsuta ümberkorraldusfond algusest peale kõiki vajalikke summasid. Seega tuleks kehtestada abi andmise piiritlemist käsitlevad eeskirjad.

(15)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused). (7)

(16)	Komisjonile tuleks anda volitused võtta vajalikud meetmed, et lahendada eriomaseid praktilisi küsimusi eriolukorras.

(17)	Ümberkorraldusfondist rahastatakse meetmeid, mis ümberkorraldusmehhanismi olemuse tõttu ei kuulu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõikes 1 osutatud kululiikide alla. Seetõttu tuleb kõnealust määrust vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ajutine ümberkorraldusfond

1. Käesolevaga asutatakse ajutine fond suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses (edaspidi “ümberkorraldusfond”).

Ümberkorraldusfond moodustab osa Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust. Alates 1. jaanuarist 2007 moodustab ümberkorraldusfond osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF).

2. Ümberkorraldusfondist rahastatakse käesoleva määruse artiklites 3, 6, 7, 8 ja 9 ettenähtud meetmetest tulenevaid kulutusi.

3. Artiklis 11 nimetatud ajutine ümberkorraldusmakse loetakse tuluks, mis määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 18 lõike 2 kohaselt eraldatakse ümberkorraldusfondile.

Summa, mis jääb ümberkorraldusfondi pärast lõikes 2 nimetatud kulude rahastamist, eraldatakse EAGFile.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondade suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	isoglükoos — toode, mis on saadud glükoosist või selle polümeeridest ja mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 10 %;

2)	inuliinisiirup — esmatoode, mis on saadud inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsi teel ja mille kuivaine fruktoosisisaldus vabal kujul või sahharoosina on vähemalt 10 % ning mida väljendatakse suhkru/isoglükoosi ekvivalendina;

majandusharusisene kokkulepe — üks järgmistest kokkulepetest:

a)	ühenduse tasandil enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt grupi siseriiklike ettevõtjate organisatsioonide ja teiselt poolt grupi siseriiklike müüjaorganisatsioonide vahel;

b)	enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt ettevõtjate või kõnealuse liikmesriigi poolt tunnustatud ettevõtjate organisatsiooni ja teiselt poolt kõnealuse liikmesriigi poolt tunnustatud müüjaorganisatsiooni vahel;

c)	punktides a ja b osutatud kokkuleppe puudumisel äriühinguid ja ühistuid käsitlevad õigusaktid, kui need reguleerivad suhkrupeedi tarnet suhkrut tootva äriühingu osanike või liikmete või ühistu liikmete poolt;

d)	punktides a ja b osutatud kokkuleppe puudumisel kord, mis kehtis enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist, tingimusel et müüjad, kes nimetatud korda aktsepteerivad, tarnivad vähemalt 60 % kogu ettevõtjate poolt ostetavast suhkrupeedist suhkru tootmiseks ühes või mitmes tehases.

4)	turustusaasta — ajavahemik, mis algab 1. oktoobril ja lõpeb järgmise aasta 30. septembril. Turustusaasta 2006/2007 algab erandina 1. juulil 2006;

täiskoormusega rafineerimistehas — tootmisüksus:

—	mille ainsaks tegevuseks on imporditud toor-roosuhkru rafineerimine või

—	mis rafineeris turustusaastal 2004/2005 vähemalt 15 000 tonni imporditud toor-roosuhkrut;

6)	kvoot — mis tahes kvoot suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmiseks, mis on ettevõtjale eraldatud vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 (20. veebruar 2006) (suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (8)) artikli 7 lõikele 2, artikli 8 lõikele 1, artikli 9 lõigetele 1 ja 2 ning artiklile 11.

Artikkel 3

Ümberkorraldusabi

1. Igal ettevõtjal, kes toodab suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit ja kellele on eraldatud kvoot 1. juuliks 2006, on õigus ümberkorraldusabile iga loovutatud kvooditonni eest tingimusel, et ühel turustusaastal (kas 2006/2007, 2007/2008, 2008/2009, või 2009/2010) ettevõtja:

a)	loobub oma ühele või mitmele tehasele määratud kvoodist ja demonteerib täielikult asjaomaste tehaste tootmisseadmed,

b)	loobub oma ühele või mitmele tehasele määratud kvoodist, demonteerib osaliselt asjaomaste tehaste tootmisseadmed ega kasuta asjaomaste tehaste allesjäänud tootmisseadmeid suhkruturu ühise korraldusega hõlmatud toodete tootmiseks, või

loobub osast oma ühele või mitmele tehasele määratud kvoodist ega kasuta asjaomaste tehaste tootmisseadmeid toorsuhkru rafineerimiseks.

Viimast tingimust ei kohaldata:

—	Sloveenia ainsa rafineerimistehase ega

—	Portugali ainsa suhkrupeeditöötlemistehase suhtes,

mis eksisteerivad 1. jaanuaril 2006.

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse tootmisseadmete demonteerimist turustusaastal 2005/2006 toimununa turustusaastal 2006/2007.

2. Ümberkorraldusabi antakse selleks turustusaastaks, mille kvootidest lõike 1 kohaselt loobuti, ning üksnes loobutud kvoodikoguse eest, mida ei ole uuesti eraldatud.

Kvoodist võib loobuda üksnes pärast asjakohaste majandusharusiseste kokkulepete raames toimunud konsultatsioone.

3. Tootmisseadmete täielikuks demonteerimiseks tuleb:

a)	peatada lõplikult ja täielikult suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmine asjaomases tootmisrajatistes;

b)	sulgeda asjaomane vabrik/asjaomased vabrikud ja demonteerida nende tootmisseadmed artikli 4 lõike 2 punktis d osutatud ajavahemiku jooksul; ning

taastada vabriku ümbruse hea keskkonnaseisund ja hõlbustada tööjõu ümberpaigutamist artikli 4 lõike 2 punktis f osutatud ajavahemiku jooksul. Liikmesriigid võivad nõuda lõikes 1 osutatud ettevõtjatelt selliste kohustuste võtmist, mis lähevad kaugemale ühenduse õigusaktidega sätestatud miinimumnõuetest. Sellised kohustused ei piira siiski ümberkorraldusfondi kui vahendi toimimist.

4. Tootmisseadmete osaliseks demonteerimiseks tuleb:

a)	peatada lõplikult ja täielikult asjaomase suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmine asjaomases tootmisrajatises;

b)	demonteerida tootmisseadmed, mida ei asuta kasutama uueks tootmistegevuseks ning mis on ette nähtud ja mida kasutatakse punktis a osutatud toodete tootmiseks artikli 4 lõike 2 punktis e osutatud ajavahemiku jooksul;

taastada vabriku ümbruse hea keskkonnaseisund ja hõlbustada tööjõu ümberpaigutamist artikli 4 lõike 2 punktis f osutatud ajavahemiku jooksul ulatuses, mis on vajalik punktis a osutatud toodete tootmise lõpetamise tõttu. Liikmesriigid võivad nõuda lõikes 1 osutatud ettevõtjatelt selliste kohustuste võtmist, mis lähevad kaugemale ühenduse õigusaktidega sätestatud miinimumnõuetest. Sellised kohustused ei piira siiski ümberkorraldusfondi kui vahendi toimimist.

5. Ümberkorraldusabi summa iga loobutud kvooditonni kohta on:

lõike 1 punktis a osutatud juhul:

—	730,00 EUR turustusaastal 2006/2007,

—	730,00 EUR turustusaastal 2007/2008,

—	625,00 EUR turustusaastal 2008/2009,

—	520,00 EUR turustusaastal 2009/2010;

lõike 1 punktis b osutatud juhul:

—	547,50 EUR turustusaastal 2006/2007,

—	547,50 EUR turustusaastal 2007/2008,

—	468,75 EUR turustusaastal 2008/2009,

—	390,00 EUR turustusaastal 2009/2010;

lõike 1 punktis c osutatud juhul:

—	255,50 EUR turustusaastal 2006/2007,

—	255,50 EUR turustusaastal 2007/2008,

—	218,75 EUR turustusaastal 2008/2009,

—	182,00 EUR turustusaastal 2009/2010.

6. Summa, mis on vähemalt 10 % lõikes 5 kehtestatud asjakohasest ümberkorraldusabist, tagatakse:

—	suhkrupeedi-, suhkruroo- ja sigurikasvatajatele, kes on lõikes 2 osutatud ajavahemikule eelnenud turustusaastal tarninud neid tooteid suhkru või inuliinisiirupi tootmiseks asjakohase loobutud kvoodi alusel, ja

—	masinatega seotud töövõtjatele, kes on eraisikutena või ettevõtjatena lepingu alusel kasutanud oma põllumajanduslikke masinaid kasvatajate huvides ja toodete tootmiseks esimeses taandes osutatud ajavahemikul.

Pärast huvitatud isikutega konsulteerimist määravad liikmesriigid kindlaks kohaldatava protsendimäära ja esimeses lõigus osutatud ajavahemiku, tingimusel et tagatakse artikli 4 lõikes 3 osutatud ümberkorralduskava elementide vaheline tasakaal.

Liikmesriigid annavad abi objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, võttes arvesse ümberkorraldusprotsessist tulenevaid kahjusid.

Esimeses ja teises lõigu kohaldamisest tulenev summa arvatakse maha lõikes 5 osutatud kohaldatavast summast.

Artikkel 4

Ümberkorraldusabi taotlemine

1. Ümberkorraldusabi taotlused esitatakse asjaomasele liikmesriigile selle aasta 31. jaanuariks, mis eelneb turustusaastale, mille jooksul kvoodist loobutakse.

Taotlused turustusaastaks 2006/2007 esitatakse siiski 31. juulil 2006.

2. Ümberkorraldusabi taotlused sisaldavad järgmist:

a)	ümberkorraldusplaan;

b)	kinnitus, et ümberkorraldusplaan on koostatud suhkrupeedi-, suhkruroo ja sigurikasvatajatega konsulteerides;

c)	kohustus loobuda asjaomasel turustusaastal asjakohasest kvoodist;

d)	artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud juhul kohustus demonteerida täielikult tootmisseadmed asjaomase liikmeriigi poolt määratava aja jooksul;

e)	artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud juhul kohustus demonteerida osaliselt tootmisseadmed asjaomase liikmesriigi poolt määratava aja jooksul ning mitte kasutada tootmiskohta ja allesjäänud tootmisseadmeid suhkruturu ühise korraldusega hõlmatud toodete tootmiseks;

f)	artikli 3 lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel kohustus täita vastavalt artikli 3 lõike 3 punktis c ja artikli 3 lõike 4 punktis c sätestatud nõudeid asjaomase liikmesriigi poolt määratava aja jooksul;

g)	artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud juhul vajadusel kohustus mitte kasutada tootmisseadmeid toorsuhkru rafineerimiseks.

Punktide c–g nõuete täitmise põhjal tehakse otsus artikli 5 lõikes 1 osutatud abi andmise kohta.

3. Lõike 2 punktis a osutatud ümberkorraldusplaan sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)	kavandatud eesmärkide ja tegevuste kirjeldus, näidates ära eesmärkide ja tegevuste vahelise majandusliku tasakaalu ning nende kooskõla ümberkorraldusfondi eesmärkide ning asjaomase piirkonna maaelu arengu poliitika eesmärkidega, nagu need on komisjoni poolt heaks kiidetud;

b)	suhkrupeedi-, suhkruroo- või sigurikasvatajatele ning vajadusel masinatega seotud töövõtjatele artikli 3 lõike 6 kohaselt antav abi,

c)	asjaomaste tootmisseadmete täielik tehniline kirjeldus;

d)	äriplaan, milles esitatakse üksikasjad vabriku või vabrikute sulgemise ning tootmisseadmete täieliku või osalise demonteerimise viiside, ajakava ja kulude kohta;

e)	vajadusel kavandatud investeeringud;

sotsiaalplaan, milles esitatakse üksikasjad meetmete kohta, mis kavatsetakse võtta eelkõige seoses asjaomase tööjõu ümberõppe, ümberpaigutamise ja ennetähtaegselt pensionile jäämisega ning vajadusel artikli 3 lõike 3 punkti c või artikli 3 lõike 4 punkti c kohaselt ettenähtud riigisiseste erinõuetega;

g)	keskkonnaplaan, milles esitatakse üksikasjad kavandatud meetmete kohta, mis on ette nähtud eelkõige kohustuslike keskkonnaalaste nõuete ning vajadusel artikli 3 lõike 3 punkti c või artikli 3 lõike 4 punkti c kohaselt ettenähtud riigisiseste erinõuete järgimiseks;

h)	finantsplaan, milles esitatakse üksikasjad kõikide ümberkorraldusplaaniga seotud kulude kohta.

Artikkel 5

Ümberkorraldusabi käsitlev otsus ja kontrollid

1. Liikmesriigid teevad otsuse ümberkorraldusabi andmise kohta artikli 3 lõikes 2 osutatud turustusaastale eelneva aasta veebruari lõpuks. Otsus turustusaasta 2006/2007 kohta võetakse siiski vastu 30. septembriks 2006.

2. Ümberkorraldusabi antakse, kui liikmesriik on teinud pärast põhjalikku kontrollimist kindlaks, et:

—	taotlus sisaldab artikli 4 lõikes 2 osutatud elemente;

—	ümberkorraldusplaan sisaldab artikli 4 lõikes 3 osutatud elemente;

—	ümberkorraldusplaanis kirjeldatud meetmed ja tegevused on kooskõlas asjakohaste ühenduse ja liikmesriikide õigusaktidega; ja

—	ümberkorraldusfondis on komisjonilt saadud teabe põhjal olemas vajalikud summad.

3. Kui lõike 2 esimeses kolmes taandes osutatud üks tingimus või mitu tingimust ei ole täidetud, saadetakse ümberkorraldusabi taotlus taotlejale tagasi. Taotlejat teavitatakse täitmata tingimustest. Seejärel võib taotleja oma taotluse kas tagasi võtta või seda täiendada.

4. Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1290/2005 osutatud kontrollikohustuste kohaldamist, jälgivad, kontrollivad ja hindavad liikmesriigid nende poolt heakskiidetud ümberkorraldusabi kasutamist.

Artikkel 6

Mitmekesistamiseks ettenähtud abi

1. Igas liikmesriigis võib anda abi mitmekesistamismeetmete võtmiseks suhkrutööstuse ümberkorraldamisest mõjutatud piirkondades seoses kõnealustes liikmesriikides asutatud ettevõtjate poolt loobutud kvootidega kas turustusaastaks 2006/2007, 2007/2008, 2008/2009 või 2009/2010.

2. Liikmesriigile antava abi kogusumma määratakse kindlaks järgmiselt:

—	109,50 EUR loobutud suhkrukvooditonni kohta turustusaastal 2006/2007,

—	109,50 EUR loobutud suhkrukvooditonni kohta turustusaastal 2007/2008,

—	93,80 EUR loobutud suhkrukvooditonni kohta turustusaastal 2008/2009,

—	78,00 EUR loobutud suhkrukvooditonni kohta turustusaastal 2009/2010.

3. Liikmesriigid, kes otsustavad anda lõikes 1 osutatud abi mitmekesistamismeetmete võtmiseks või artiklis 9 osutatud üleminekuabi, loovad riiklikud ümberkorralduskavad, milles esitatakse üksikasjad asjaomastes piirkondades võetavate mitmekesistamismeetmete kohta, ja teavitavad nendest kavadest komisjoni.

4. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, peavad mitmekesistamismeetmed lõikes 1 osutatud abi saamise tingimustele vastamiseks vastama ühele või mitmele määruse (EÜ) nr 1698/2005 1. ja 3. telje alusel ettenähtud meetmele.

Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid, et eristada meetmeid, mille jaoks võib anda mitmekesistamiseks ettenähtud abi, meetmetest, mille jaoks võib anda ühenduse toetust määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel.

Lõikes 1 osutatud abi ei ületa määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 3 punktis a sätestatud EAFRD panuse ülemmäärasid.

5. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 1. ja 3. telje alusel ettenähtud meetmetest erinevad mitmekesistamismeetmed vastavad lõikes 1 osutatud abi saamise tingimustele, kui nad on kooskõlas asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidega ning eelkõige abi piirmäärade ja kõlblikkuskriteeriumidega, mis on sätestatud komisjoni suunistes riigiabi andmise kohta põllumajandussektoris.

6. Liikmesriigid ei anna käesolevas artiklis ettenähtud mitmekesistamismeetmetele riiklikku abi. Kui lõike 4 kolmandas lõigus osutatud ülemmäärad võimaldavad siiski anda mitmekesistamiseks ettenähtud abi 100 % ulatuses, panustavad asjaomased liikmesriigid abikõlblikesse kulutustesse vähemalt 20 %. Sellisel juhul ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

Artikkel 7

Täiendav mitmekesistamiseks ettenähtud abi

1. Liikmesriigile vastavalt artikli 6 lõikele 2 antava abi kogusummat suurendatakse järgmiselt:

—	50 %, kui kõnealusele liikmesriigile määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas kehtestatud riigisisesest suhkrukvoodist on loobutud vähemalt 50 %, kuid vähem kui 75 % ulatuses;

—	veel 25 %, kui kõnealusele liikmesriigile määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas kehtestatud riigisisesest suhkrukvoodist on loobutud vähemalt 75 %, kuid vähem kui 100 % ulatuses;

—	veel 25 %, kui kõnealusele liikmesriigile määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas kehtestatud riigisisesest suhkrukvoodist on loobutud täielikult.

Mis tahes suurendamine on kättesaadav turustusaastal, mil riigisisesest suhkrukvoodist loobumise määr ulatub kas 50, 75 või 100 %-ni.

2. Asjaomased liikmesriigid otsustavad, kas lõikes 1 sätestatud suurendamisele vastavat abi antakse artikli 6 lõikes 1 osutatud mitmekesistamismeetmete võtmiseks ja/või suhkrupeedi- või suhkrurookasvatajatele, kes lõpetavad tootmise ümberkorraldusest mõjutatud piirkondades. Kasvatajatele ettenähtud abi antakse objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

Artikkel 8

Üleminekuabi täiskoormusega rafineerimistehastele

1. Täiskoormusega rafineerimistehastele antakse üleminekuabi, et võimaldada neil kohaneda ühenduse suhkrutööstuse ümberkorraldamisega.

2. Sel eesmärgil eraldatakse turustusaastateks 2006/2007, 2007/2008, 2008/2009 ja 2009/2010 kokku 150 miljonit eurot.

Esimeses lõigus sätestatud summa jaotatakse järgmiselt:

—	94,3 miljonit eurot täiskoormusega rafineerimistehastele Ühendkuningriigis,

—	24,4 miljonit eurot täiskoormusega rafineerimistehastele Portugalis,

—	5,0 miljonit eurot täiskoormusega rafineerimistehastele Soomes,

—	24,8 miljonit eurot täiskoormusega rafineerimistehastele Prantsusmaal,

—	1,5 miljonit eurot täiskoormusega rafineerimistehastele Sloveenias.

3. Abi andmise aluseks on liikmesriigi poolt heakskiidetud äriplaan, mis käsitleb asjaomase täiskoormusega rafineerimistehase olukorra kohandamist suhkrutööstuse ümberkorraldamisega.

Liikmesriigid annavad abi objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

Artikkel 9

Üleminekuabi teatavatele liikmesriikidele

Artikli 6 lõikes 3 osutatud riikliku ümberkorralduskava raames:

a)	antakse Austrias maksimaalselt 9 miljonit eurot abi investeeringuteks, mis tehakse suhkrupeedi kogumiskeskustesse ja muusse logistilisse infrastruktuuri, mis on vajalik ümberkorraldamise tõttu;

b)	antakse Rootsis maksimaalselt 5 miljonit eurot abi Gotlandi ja Ölandi suhkrupeedikasvatajate, kes riikliku ümberkorraldusprotsessi osana loobuvad suhkru tootmisest, otseseks või kaudseks toetamiseks.

Artikkel 10

Rahalised piirangud

1. Artiklites 3, 6, 7, 8 ja 9 osutatud mis tahes abi kas turustusaasta 2006/2007, 2007/2008, 2008/2009 või 2009/2010 suhtes antakse ainult ümberkorraldusfondis kättesaadavate assigneeringute piires.

2. Kui üheks turustusaastaks esitatud ja asjaomase liikmesriigi poolt tingimustele vastavaks tunnistatud taotluste põhjal ületab antava abi kogusumma kõnealuseks turustusaastaks kehtestatud ülemmäära, lähtutakse abi andmisel abitaotluste esitamise kronoloogilisest järjekorrast (põhimõte “kes ees, see mees”).

3. Artiklites 6, 7, 8 ja 9 osutatud abi on sõltumatu artiklis 3 osutatud abist.

4. Artiklis 3 osutatud ümberkorraldusabi makstakse kahes osas:

—	40 % artikli 3 lõikes 2 osutatud turustusaasta juunis ja

—	60 % järgneva turustusaasta veebruaris.

Komisjon võib siiski otsustada jagada alljärgnevas teises taandes osutatud osamakse kaheks:

—	esimene makse tehakse järgneva turustusaasta veebruaris ja

—	teine makse tehakse hilisemal kuupäeval, kui ümberkorraldusfondi on makstud vajalikud summad.

5. Komisjon võib otsustada lükata artiklites 6, 7, 8 ja 9 osutatud abi maksmise edasi, kuni ümberkorraldusfondi on makstud vajalikud summad.

Artikkel 11

Ajutine ümberkorraldusmakse

1. Ettevõtjad, kellele on eraldatud kvoot, maksavad iga turustusaasta iga kvooditonni kohta ajutist ümberkorraldusmakset.

Kvootide suhtes, millest ettevõtja on asjaomasel turustusaastal loobunud vastavalt artikli 3 lõikele 1, ei kehtestata ajutist ümberkorraldusmakset kõnealusel ega järgnevatel turustusaastatel.

2. Suhkru ja inuliinisiirupi ajutine ümberkorraldusmakse on järgmine:

—	126,40 EUR kvooditonni kohta turustusaastal 2006/2007,

—	173,8 EUR kvooditonni kohta turustusaastal 2007/2008,

—	113,3 EUR kvooditonni kohta turustusaastal 2008/2009.

Isoglükoosi ajutine ümberkorraldusmakse turustusaasta kohta on 50 % esimeses lõigus kehtestatud summadest.

3. Liikmesriigid vastutavad ühenduse ees ajutise ümberkorraldusmakse kogumise eest oma territooriumil.

Liikmesriigid maksavad ajutise ümberkorraldusmakse ümberkorraldusfondi kahes osas järgmiselt:

—	60 % asjaomase turustusaasta 31. märtsiks ja

—	40 % järgneva turustusaasta 30. novembriks.

4. Kui ajutist ümberkorraldusmakset tähtajaks ei tasuta, arvestab komisjon pärast Euroopa Põllumajandusfondi komiteega konsulteerimist maksmata ümberkorraldusmaksega võrdse summa maha asjaomase liikmesriigi kulueraldise igakuisest ettemaksest, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 14 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 2. Enne otsuse tegemist annab komisjon liikmesriikidele võimaluse kahe nädala jooksul esitada omapoolsed märkused. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2040/2000 (9) artikli 14 sätteid ei kohaldata.

5. Liikmesriik jaotab lõike 3 alusel makstava ajutise ümberkorraldusmakse kogusumma oma territooriumil asuvate ettevõtjate vahel vastavalt kõnealusel turustusaastal eraldatud kvoodile.

Ettevõtjad tasuvad ajutise ümberkorraldusmakse kahes osas järgmiselt:

—	60 % asjaomase turustusaasta veebruari lõpuks,

—	40 % järgneva turustusaasta 31. oktoobriks.

Artikkel 12

Üksikasjalikud eeskirjad

Käesoleva määruse, eelkõige selle artiklis 3 sätestatud nõuete ning üleminekuprobleemide ületamiseks vajalike meetmete üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 1258/1999 artiklis 13 sätestatud korras või alates 1. jaanuarist 2007 määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 41 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 13

Erimeetmed

Meetmed, mis on eriolukorras vajalikud ja õigustatud konkreetsete praktiliste probleemide lahendamiseks, võetakse vastu määruse (EÜ) nr 1258/1999 artiklis 13 sätestatud korras või alates 1. jaanuarist 2007 määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 41 lõikes 2 osutatud korras.

Selliste meetmetega võidakse teha erandeid käesoleva määruse teatud osadest, kuid üksnes hädavajalikul määral ja hädavajaliku perioodi jooksul.

Artikkel 14

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1290/2005 muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

“e)	nõukogu 20. veebruar 2006 aasta määruse (EÜ) nr 320/2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses, (10) artiklites 3, 6, 7, 8 ja 9 ettenähtud ümberkorraldusabi, mitmekesistamiseks ettenähtud abi, mitmekesistamiseks ettenähtud täiendav abi ja üleminekuabi.

Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

“c)	määruse (EÜ) nr 320/2006 alusel kogutavad ajutised ümberkorraldusmaksed.”

b)	lõikes 2 asendatakse tekst “lõike 1 punktides a ja b nimetatud summad” tekstiga “lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud summad.”;

lisatakse järgmine lõige:

“3.	Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sihtotstarbelise tulu suhtes.”

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2006. Artikleid 12 ja 13 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. veebruar 2006.

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL

(1) Arvamus on esitatud 19. jaanuaril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Arvamus on esitatud 26. oktoobril 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1290//2005 (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

(4) EÜT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8) Vaata käesoleva ELT lehekülge 1.

(9) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 27.

(10) EÜT L 58, 28.2.2006, lk 42.”

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 58

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 28. veebruar 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 318/2006, 20. veebruar 2006, suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 319/2006, 20. veebruar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks	32
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta	42