22.12.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 441/8 |
Nõukogu järeldused,
6. november 2017,
Euroopa õigusakti tunnuse kohta
(2017/C 441/05)
I. SISSEJUHATUS
1. |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõikega 1 nähakse ette vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone. |
2. |
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev Euroopa ala, kus saab toimuda õigusalane koostöö, eeldab mitte üksnes teadmisi Euroopa Liidu õigusest, vaid ka vastastikuseid teadmisi teiste liikmesriikide õigussüsteemidest, sealhulgas riiklikest õigusaktidest. |
II. EUROOPA ÕIGUSAKTI TUNNUS
3. |
Euroopa õigusakti tunnuse (European Legislation Identifier ehk ELI) eesmärk on hõlbustada juurdepääsu riiklike, Euroopa ja kogu maailma õigusteabesüsteemides avaldatud õigusteabele, selle teabe jagamist ja omavahelist sidumist. |
4. |
ELI-t kasutatakse, et luua kodanikele, ettevõtjatele ja haldusasutustele avatum, otsesem ja läbipaistvam süsteem juurdepääsuks õigusaktidele ELi tasandil ja väljaspool. |
5. |
ELI ja struktureeritud metaandmete kasutuselevõtt õigusaktidele viitamisel ja nende klassifitseerimisel tagab lihtsama juurdepääsu õigusteabele ning hõlbustab õigusteabe vahetamist ja korduskasutust. Näiteks kasutatakse ELI-t selle protsessi sujundamiseks, mille abil komisjoni teavitatakse riiklikest ülevõtmismeetmetest, ja nende avaldamiseks väljaannete talituse poolt EUR-Lexi veebisaidil. |
6. |
Eelkõige teeb ELI süsteem järgmist:
|
7. |
Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused. |
III. VAJADUSED
8. |
Riiklike ja Euroopa ametlike väljaannete portaalid annavad juurdepääsu õigusakte ja muid ametlikke väljaandeid käsitlevale teabele. |
9. |
Teavet Euroopa Liidu õiguse sisu ja kohaldamise kohta saab ELi õigusalastest allikatest ning liikmesriikide allikatest, eelkõige riiklikest õigusaktidest, millega rakendatakse Euroopa Liidu õigust. |
10. |
Euroopa Liidus tehtav koostöö on suurendanud vajadust identifitseerida ja vahetada Euroopa tasandil piirkondlikelt ja riiklikelt asutustelt pärinevat õigusteavet. Seda vajadust rahuldab osaliselt õigusteabe digitaalselt kättesaadavaks tegemine ja interneti laiaulatuslik kasutamine. Õigusteabe elektroonilist vahetamist takistavad aga erinevused mitmesuguste riiklike õigussüsteemide vahel ja erinevused riiklikes tehnilistes süsteemides, mida kasutatakse õigusaktide salvestamiseks ja esitamiseks riiklikel veebisaitidel. See raskendab riiklike ja Euroopa institutsioonide teabesüsteemide koostalitlusvõimet vaatamata dokumentide suuremale kättesaadavusele elektroonilisel kujul. |
11. |
Euroopa õigusakti tunnuse (ELI) vabatahtlik ja järkjärguline kasutuselevõtt aitab seda probleemi ületada. Kui liikmesriigid otsustaksid kasutada kordumatuid tunnuseid, siduda ametlikes väljaannetes riiklikud õigusaktid struktureeritud metaandmetega ja avaldada need metaandmed korduvkasutatavas vormis, võimaldaks see teavet tõhusalt, kasutajasõbralikult ja kiiremini otsida ja jagada ning samuti saaksid seadusandjad, kohtunikud, õigusala töötajad ja kodanikud juurdepääsu tõhusatele otsingumehhanismidele. |
IV. LAHENDUSED
12. |
Iga liikmesriik peaks toimima ka edaspidi oma riiklike ametlike väljaannetega oma äranägemise järgi. |
13. |
Ühist õigusaktide identifitseerimise ja nendega seotud metaandmete struktureerimise süsteemi peetakse aga kasulikuks vahendiks, mis hõlbustab omavahel seotud riiklike õigusaktide edasiarendamist ning on õigusala töötajatele ja kodanikele abiks nende õigusteabesüsteemide kasutamisel. |
14. |
ELI tagab avalikkuse kulutõhusa juurdepääsu usaldusväärsele ja ajakohastatud seadusandlusele ning see võetakse kasutusele vabatahtlikkuse alusel ja järk-järgult. Sel eesmärgil:
|
15. |
ELI annab liikmesriikidele ja Euroopa Liidule paindliku, isedokumenteeriva, järjepideva ja kordumatu viisi erinevate õigussüsteemide õigusaktidele viitamiseks. ELI URI-d on stabiilne vahend, mis võimaldab eksimatult kindlaks teha mis tahes õigusakti kogu Euroopa Liidus, võttes samal ajal arvesse riiklike õigussüsteemide eripärasid (1). |
16. |
ELI puhul võetakse arvesse mitte ainult piirkondlike, riiklike ja Euroopa õigussüsteemide keerukust ja eripära, vaid ka muudatusi õiguslikes vahendites (näiteks konsolideerimisi, kehtetuks tunnistamisi jne). See on loodud töötama sujuvalt olemasolevate süsteemide baasil struktureeritud andmeid kasutades ja seda saab edasi arendada iga riiklike õigusaktide avaldaja Euroopa tasandil ja väljaspool talle sobivas tempos. |
17. |
Lisaks liikmesriikidele innustatakse ka kandidaatriike, Lugano riike (2) ja teisi ELI süsteemi kasutama. |
V. ÜLEVAADE OLUKORRAST
18. |
Tulenevalt nõukogu 26. oktoobri 2012. aasta järeldustest on ellu viidud järgmised soovitused.
|
VI. KOKKUVÕTE
19. |
Nõukogu tervitab mitme liikmesriigi algatust rakendada vabatahtlikkuse alusel ELI-t riiklikul tasandil. |
20. |
Euroopa õigusakti tunnuse töökond (lühidalt „ELI töökond“) on organ, mille kutsus ellu Euroopa Liidu Nõukogu e-õiguse töörühm, et määrata kindlaks ELI-ga seotud spetsifikaadid ja tagada nende edasiarendamine ja hooldus struktureeritud raamistikus:
|
21. |
E-õiguse töörühma ELI eksperdirühm peaks kõnealust algatust edasi arendama, tehes järgmist:
|
22. |
Nõukogu märgib, et ELI iga sammas (sh kordumatud tunnused, ontoloogia ja metaandmed) võetakse kasutusele vabatahtlikkuse alusel ning järk-järgult ja valikuliselt. |
23. |
ELI sambaid võib rakendada üksteisest sõltumatult, kuid kõik korraga võimaldavad saada ELI-st täielikku kasu. Nõukogu palub liikmesriikidel, kes otsustavad ELI vabatahtlikult kasutusele võtta:
|
(1) Vabatahtlikult kasutatav Euroopa kohtulahendi tunnus tagab kohtulahendite identifitseerimise Euroopa süsteemi. ELI abil identifitseeritakse erinevate ja keerulisemate tunnustega seadusandlikud tekstid ning need kaks süsteemi täiendavad üksteist. Nõukogu palus oma järeldustes võtta kasutusele Euroopa kohtulahendi tunnuse (ECLI) ja kohtulahendite ühtsete metaandmete miinimumkogumi (ELT C 127, 29.4.2011, lk 1).
(2) Island, Norra ja Šveits.
(3) ELT L 168, 30.6.2009, lk 41.
LISA
Teabe ja viidete põhielemendid
1. Riiklik rakendamine
1.1. Riiklik ELI koordinaator
1. |
Iga ELI-t kasutav riik peab nimetama ühe riikliku ELI koordinaatori. |
2. |
ELI riikliku koordinaator vastutusala on järgmine:
|
1.2. Rakendamine
1. |
ELI rakendamine on riikide vastutus. |
2. |
ELI-t võib viitamise hõlbustamiseks kasutada ka avaldatud õigusaktis endas. |
1.3. ELI Euroopa Liidus
1. |
ELI koordinaator, kes vastutab ELI rakendamise eest Euroopa Liidu tasandil, on Euroopa Liidu Väljaannete Talitus. |
2. |
Vajaduse korral tuleks „riigi“ või „liikmesriigi“ asemel lugeda „EL“. |
2. ELI elemendid
Järgmised ELI elemendid hõlmavad neid nõudeid tehnilisel alusel (ELI sambad). ELI sambaid võib rakendada üksteisest sõltumatult, kuid kõik korraga võimaldavad saada ELI-st täielikku kasu.
2.1. Õigusaktide identifitseerimine – viisid riiklike ja Euroopa õigusaktide kordumatuks identifitseerimiseks ja nimetamiseks ning neile juurdepääsu saamiseks (esimene sammas)
ELI puhul on kasutusel nn HTTP URI-d, et identifitseerida konkreetselt kogu võrgupõhist õigusteavet, mis on Euroopas ametlikult avaldatud. Need URI-d on formaalselt kirjeldatud masinloetavate URI mallide abil (IETF RFC 6570), kasutades komponente, mis edastavad tähendust nii juriidilisest kui ka lõppkasutaja seisukohast. Iga riik loob omaenda isekirjeldavad URI-d, tuginedes võimalikult suures ulatuses kirjeldatud elementidele ja võttes arvesse oma konkreetseid keelenõudeid. Riigid võivad komponendid vabalt valida ja kokku panna viisil, mis vastab kõige paremini nende vajadustele.
Kõnealused komponendid on täpsemalt määratletud ja kättesaadavad punktis 3 (ELI viitesaidid) viidatud veebisaitidel.
2.2. Iga õigusakti kirjeldavad tunnused (teine sammas)
Kui struktureeritud URI abil on võimalik õigusakte kindlaksmääratud komponentide kogumi abil juba identifitseerida, siis jagatud süntaksi raames määratletud täiendavate metaandmete omistamine loob aluse õigusteabesüsteemide vahelise koostalitlusvõime edendamiseks ja tõhustamiseks. Ressursi põhinäitajaid kirjeldavate metaandmete kindlaksmääramise teel saavad riigid enda tarbeks uuesti kasutada teiste poolt töödeldud asjakohast teavet, ilma et nad peaks kasutusele võtma täiendavaid teabesüsteeme.
Seega, kuigi riigid võivad vabalt kasutada enda metaandmete skeemi, soovitatakse neil järgida ja kasutada ELI metaandmete standardit jagatud kuid laiendatavate volitustabelitega, mis võimaldavad täita konkreetseid nõudeid. ELI metaandmete skeem on mõeldud kasutamiseks koos metaandmete kohandatud skeemidega.
Ontoloogia on kindlaksmääratud valdkonnas eksisteerivate kontseptsioonide ja suhete ametlik kirjeldus. Õigusaktide omaduste ja eri kontseptsioonide vaheliste suhete kirjeldamine võimaldab ühtmoodi arusaamist ja väldib mõistete tähenduse hägusust. Formaalse spetsifikaadina on ontoloogia otseselt masinloetav.
ELI metaandmed formaliseeritakse ELI ontoloogia abil, tuginedes bibliograafiliste kirjete funktsionaalsetele nõuetele (Functional requirements for bibliographic records, FRBR, http://archive.ifla.org/VII/s13/frbr/), mis on ühtlustatud muude praeguste standardimisalgatustega selle valdkonnas.
Ontoloogiat hoolduse eest kannab hoolt ELI töökond.
2.3. Metaandmete kättesaadavaks tegemine andmevahetuseks (kolmas sammas)
Andmevahetuse tõhustamiseks võib ELI metaandmete elemendid serialiseerida kooskõlas W3C soovitusega „RDFa XHTMLis: süntaks ja töötlemine“ (RDFa). Liikmesriigid võivad otsustada lisada RDFa-le täiendavaid serialiseerimisvorminguid.
3. ELI viitesaidid
EUR-Lexi portaalis on leitav riiklike ELI koordinaatorite register, teave ELI vormi ja kasutuse kohta seda rakendavates liikmesriikides ja muu kasulik teave:
http://eurlex.europa.eu/eli
ELI ontoloogia alusversiooni haldab ELI töökond. Nimetatud versioon koos kõigi eelnevalt avaldatud versioonide ja nende avaldamismärgetega on vabalt kättesaadav Euroopa Liidu Väljaannete Talituse hallatavas metaandmete registris:
http://publications.europa.eu/mdr/eli